Igati kurblik lugu Candletowni
kaevuritest. Loo kangelanna on pärit kaevurite perest (kaheksas
järeltulija!) ja lapsest saati kaevandustes töötanud, õieti on ta
kaevanduse omand. Nüüdseks on ta 18-aastane neiu, kes on
põhimõtteliselt unustanud (või täpsemini öeldes: pole teadlik)
elu inimlikumast küljest. Ta vaid tegutseb kaevanduse käikudes, maa
peal käib ta magamas. Aga ühel päeval määratakse ta üürituppa
uus kaaslane – sakslanna, kes on neiu täielik vastand. Pikk,
blond, elukogemused – tegemist on endise revolutsionääriga, kes
on tegutsenud Euroopa 19. sajandi keskpaiga töölismässudes ja nüüd
Ameerikasse pagenud. Naised armuvad. Blond jutustab oma minevikust
kangelaslikke lugusid, brünett kuulab ja suudleb (sest ta on
kaotanud kõnevõime ja algselt ilmus lugu queer-aurupungi
kogumikus). Aga ükskord lahvatab leek... ja loo kangelanna plahvatab
– tõsi küll, veidi valel ajal ja kohas.
„The Operators of Candletown are its guardians. They are the law, and the law is coal. This is the century of steam. No height too high, no depth too distant, no horizon unpursued. The world runs on fume and fire. Whoever holds the fire owns the aluminium dragons of the sky, the iron serpents of the earth, the steel-plated leviathans of the sea.“ (lk 196-197)
Et tegemist aurupungiga, siis selles
Ameerika kaevanduses töötavad vigastest inimestest loodud
kõhedustäratavad monstrum-mechad. Kui esmatutvus Cooneyga oli õige
riivatu, siis see lugu... on zolaliku naturalismihõnguga aurupunk.
Töölisklassi rõhumine jne, eks see omamoodi muinasjutulik ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar