Tegemist on siis LKA ühe endise
juhtivtöötaja tagasivaatega tööst luureagentuuris ning tema kogemustega
julgeolekupoliitika elluviimisest. Raamat pole kirjutatud karjuvalt
ameerikalikke väärtusi pealesuruvalt positsioonilt, Devine on
üldiselt üsna kaine ja kriitiline analüüsija.
Mees töötas organisatsioonis 32
aastat, oli tegev Lõuna- ja Ladina-Ameerikas, minu silmadele vast
kurikuulsaimaks oli operatsioon Afganistani islamivõitlejatele
relvastuse muretsemine (hiinlastelt ja egiptlastelt), et need saaks
1980. aastatel võidelda nõukogude vägedega. Ja milline rõõm, kui
nende käsutusse jõudsid Stingerid ja nõukogude õhujõud kaotasid
suurema kontrolli olukorra üle. Eks takkajärgi paneb imestama, mis
võinuks juhtuda, kui LKA poleks nii mastaapselt abistanud, kui
kiiresti jooksnuks Nõukogude Liidu toetatav võimuaparaat verest
tühjaks. Aga hea küll, selline ajuvaba spekuleerimine ei käi
kuidagi selle raamatuga kokku.
Devine on üsna kriitiline sõjajõu
kasutamise suhtes – Ameerikale sobivaid muudatusi tuleb toetada
pigem materiaalselt ja salaoperatsioonidega (siin on mitu nõuet,
mida tuleks järgida). Tegelda tuleb põhjuste, mitte tagajärgedega
– nõudlust tuleb vähendada, kuna lihtsalt tähtsaima pea
maharaiumine annab võimaluse väiksematele tegijatele jõudsamalt
peale kasvamiseks. See käib nii äärmuslaste kui narkovastase
võitluse kohta, mõlemaga oli Devine lähedalt seotud.
LKA kui organisatsioon saab nii kiita
kui laita. On põhimõtted, mis töötavad hästi, on valusaid
möödalaskmisi juhtide töös. Devine'i arvates on probleemiks
HUMINTi tähtsuse vähenemine ja SIGINTi tähtsuse tõus – ta on
küll oma jutu järgi pigem uue tehnoloogia pooldaja, kuid peab väga
oluliseks reaalsete agentide kohalolu igas maailmanurgas. Eks küsimus
ole, kui eetiline on kõiksugu erasfääri andmete kogumine...
Devine'i järgi on see tänapäeva maailmas paratamatu nähe.
Raamatu viimane osa Devine'i
agentuurijärgsest tööst, kui ta on osanik äriluuret pakkuvas
ettevõttes. Niisamuti analüüsib ta siin selle sajandi
julgeolekuküsimusi, muuhulgas ennustades Hiina mulli lõhkemist ja
Ameerika maavägede vähendamist. Eks tekst lõppeb 2014. aasta
seisuga, nii on Ukraina ja Süüria konfliktid tagaplaanil.
„Selle asemel keskendub meie strateegia peaaegu ainuliselt terroristide hävitamisele – mis on kahtlemata hea eesmärk, kuid islami ekstremismi levikut see kindlasti tulemuslikult peatada ei aita.
LKA salamissiooniks peaks selles vallas olema mõõdukat islamit propageerivate üksikisikute, rühmade, sotsiaalsete süsteemide ja meediaväljundite leidmine ja toetamine, rakendades paljuski samasuguseid võtteid, mida me kasutasime külma sõja ajal. Toonase võitluse käigus toetasime paljusid rühmitusi, mis võitlesid ühise eesmärgi nimel: kommunismi takistamine. Samas me ei oodanud neilt meie konstitutsiooni või ameerikaliku elulaadi omaksvõtmist. Ka praegused püüdlused peaksid keskenduma kõigile neile erinevatele rühmitustele, kelle eesmärk on radikaalse islami neutraliseerimine. Nimetatud programm ei tohiks jätta muljet, nagu oleks selle taga USA või nagu kattuks see täielikult meie tõekspidamistega. Just seetõttu on LKA selle rakendamiseks ideaalselt sobiv organisatsioo. See on üks ja ainus ideede lahingutander, kus meil on tõeline võimalus islamiohtu vähendada ning sellest tulenevalt suurendada riiklikku julgeolekut ning pikemas perspektiivis ka kaitsta kodumaad.“ (lk 355-356)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar