16 veebruar, 2017

Holly Black - The Coat of Stars (Beyond the Woods, 2016)

Queerfantasy New Yorgi kostüümikunstnik Rafaelist, kes naaseb oma vanematekoju ning kohtub taas oma lapsepõlvepainajaga. Nimelt kaotas ta 14-aastasena oma noore sõbra Lyle’i, kellega ta pidi koos New Yorki põgenema, et sealses vabamas õhkkonnas end teostada. Kuid sõber lõikas endal veenid läbi ööl enne plaanitud põgenemist.


Aga Rafael kahtleb, kas lugu oli ikka nii - miks pidanuks Lyle end tapma, miks nägi Lyle haldjaid (kellega vanaema teda lapsepõlves hirmutas) metsas tantsimas, mis õieti juhtus poisi ja vanaisa vahel? Rafael on aastaid murest murtud olnud ning lapsepõlve kandist eemale hoidnud (ega ta pole kindel, kuivõrd kodused teavad ta omasooiharusest - kuigi vihjeid sellele on ta noorpõlvest saati neilt kuulnud), ning kui ta nüüd suguvõsa juures ühe ootamatu kangelasteo sooritab, otsustab ta julgust ammutatuna seda metsahaldjate värki lähemalt uurima minna. Ja oh imet - öösel ilmuvadki tantsivad haldjad ning noor Lyle on nende hulgas!


Kuid nad kaovad, jättes Rafaelile unustamatu mulje oma riietusega. Ta naaseb hommikul vanematekoju ning võtab välja õmblusmasina ja asub haldjatest inspireerituna õmblema keepi, hunnitut keepi (adrenaliin teeb kunstnikuks!). Järgmisel ööl võtab ta valminud töö metsa kaasa ning haldjaid kohates nõuab Lyle’ga kohtumist - vastutasuks nõuab haldjaemand seda keepi. Lyle ilmubki kuid haldjaemandal on kaval nipp, millega Rafaeli ammuigatsetud kohtumine rikkuda. Kuid Rafael ei jäta ning järgmistel öödel naaseb ta üha uute värskelt õmmeldud lummavate keepidega sinna haldjate juurde.

No et siis selline queer värk, meeleheitlik armastus, mis ei anna järgi jne. Eks tuleb autorile au anda, et lõi sellise nõrgukese kuid järelejätmatu peategelase, kes ei anna alla, et oma tõelise armastuse lugu viimaks lahendada. Aga jah, minu jaoks on see vähe queer tekst.

Kommentaare ei ole: