19 veebruar, 2017

Neil Gaiman - Diamonds and Pearls: A Fairy Tale (Beyond the Woods, 2016)

Grimmilaadne sünkjas lugu kahest poolõest ja õelast emast. Tekst on lühike ja selle ajaga juhtub paljugi… ebameeldivat. Kõigil läheb lõpuks halvasti.

Ühesõnaga, naiseta jäänud tütrega isa abiellub uue naisega, kel on samuti tütar. Peagi lahkub isa taevariiki oma vana naise manu, ning võõrasemaga jäänud tütar leiab end olukorrast, kus keegi teda ei armasta ega hooli. Kurb, kurb saatus.

Ühel päeval saadab võõrasema orvukese endale narkotsi tooma - selleks saab neiu 20 dollarit. Tüdruk võtab õuna pikale teele kaasa, ning läheb getosse. Seal on koer posti külge seotud, tüdruk annab talle juua. Narkokaupmehe maja koridoris on vaevatud prostituut. Tüdruk annab talle õuna. Diileri korteris avaneb neiu silme ees jahmatav segadus ning ta asub seda koristama; seejärel saab raha eest diilerilt kotikese. Koridoris on ikka see prostituut, kes kurdab halba enesetunnet, ning heast südamest annab neiu talle mõnuainete kotikese, ning tõttab koju.

Koju jõudes saab ta narkootikumidest ilma jäänud võõrasemalt lõuga, mille peale… tüdruku suust pudeneb välja rubiin, kui orb üritab end verbaalselt väljendada. Järgmiste sõnadega purskab suust veel vääriskive. Võõrasema leiab, et see on tore, ning püüab orvult veel “sõnu” välja meelitada, aga orb otsustab vaikida. Mispeale ta vangistatakse. Saadud vääriskivid viib võõrasema pandimajja ning saadab oma kalli tütre diileri juurde. See toob aga õnnetuse kaela.

Ei saa öelda, et tegemist oleks Gaimani vaimukamate tekstidega (muidugi, teksti mõõduks ei tohigi olla vaid vaimukus); lühike, aga mitte nii reaalsust murdev kui näiteks “Adventure Story”. Tekst on algselt ilmunud Amanda Palmeri fotoraamatus, eks hiljem tulebki välja, et orvu nimeks on Amanda - ühesõnaga, tegemist on omamüüdiga, millest ma ei tea midagi.

Kommentaare ei ole: