Nagu loo järelsõnast selgub, on tegu korea mütoloogia ainelise jutuga, kus siis väheke teistsugused rõhud kui tavaliselt ehk siis kväärkorealikult.
Bari elab metsas, igasugu olendite seltsis (või armul), kui korraga tuleb talle külla õde - nende vanemad on mürgitatud ja suremas ning neid võiks päästa vaid see, kui Baril oleks midagi pakkuda. Ta maagiline olend räägib ühest taimest, mis kasvab allilmas. Bari ei taha õdesid eriti aidata - õed elavad oma kuningapaarist vanemate juures, kuid Bari hüljati sünnihetkel, kui avastati ta sootunnusteta keha ning viidi metsa surema; kust ta aga korjati ja kasvatati üles kohalikud metsaolendid. Õed on käinud teda vahel vaatamas, justkui kaastundest, aga erilist lähedust pole tema ega õdede vahele tekkinud.
Minu suureks rõõmuks pole siis tegu õudukaga. Autori kirjelduse järgi on ta mitmel moel algset müüti muutnud (mitte et eksisteeriks ainuõige müüditekst) ja noh, tulemus on kirjanduslikult päris mõjus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar