Trull jätkab lasteluulega, eesmärgiga leida kaval riim ja vaimukas sõnamäng. Puändiga, mis rõõmustaks suurt ja väikest lugejat. On ka õpetlikke luuletusi (ära viska prügi maha!), on mõningaid sadistlikke momente. Luuletuste mõistmiseks on tihti vaja autori lisatud illustratsioonide vaatamist (näiteks miks hindab koer kollast lund?), mõnel puhul jääks tekst muidu vähe krüptiliseks. Kuid see on muidugi minu arvamus.
MERINEITSI LEMMIKPALA
Merineitsi pole kole.
Kaunis neid on merineitsi.
Olgugi et tal jalgu pole.
Noh ja kurt ta on ka veitsi.
Kõrvad täis tal merevaiku,
mis on ingliskeeli ämber.
Tema lemmiklaul on vaikus.
Vaikusel on vahva tämber.
Sagedasti peale tormi
mõni kaunihäälne kala,
hajutamaks tuju morni,
laulab talle lemmikpala.
(lk 9)
SÖÖK
Tore koht on kodus köök,
kuna köögis valmub söök.
Söök on parim toit planeedil,
kui sa pole just dieedil.
(lk 22)
RÄMPSTOIT
Jahimees peab metsas jahti.
Imestab. Tal suu jääb lahti.
Mis on lahti rebasel,
kes istub, püksid rebadel?
Teadagi mis, kõht on lahti.
Loom käis linnas, sõi seal prahti.
(lk 23)
RAPUNTSEL
Rapuntsel, sul on poisipea.
Mis teha nüüd, ma küll ei tea.
Ei saa su torni ronida.
Võin sinust üksnes sonida.
Nii üürikeseks jäi me rõõm.
See lendab tuules nagu kõõm.
(lk 32)
PAHASED PUUD
„Enne kui saagida,
võiks pisut vaagida,“
ütles üks känd,
kes kord oli mänd.
„Jah, enne kui lõigata,
võiks pisut mõigata.“
nõustus ka malakas,
kes oli jalakas.
Taas vahelehõige:
„Täiesti õige!“
Nii hüüdis suusk.
Ta oli kord kuusk.
(lk 49)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar