Mõned luuletused sellest kaunilt illustreeritud raamatust.
Loodjuur
Ei, ma ei ole äike,
olen äikese eelaimdus.
Kutsun välgu
alla
enda peale.
Ise põlen ära,
aga taeva päästan.
(Oleksandr Šmok, lk 9)
Välekonn
Mu palve
on suunatud üles - taeva poole.
Laulan oma armsast hubasest soolaigust,
kuniks hakkab valus.
Kuniks teda veel on.
(Vassõl Gerassõmjuk, lk 22)
Salvei
Ära murra mind!
Ära kisu mu juuri!
Omaenda valu ei oska ma leevendada,
võõra valu võtan aga
oma surma hinnaga.
(Vassõl Gerassõmjuk, lk 32)
Ukraina jõesilm
Las mõni ütleb -
mis imelik elukas,
maailm pole sellist varem näinud.
See on ikkagi parem,
kui et siin mind
enam keegi ei näeks.
(Vassõl Rjabõi, lk 43)
Kuljuslill
Palun jumalat ja inimesi.
Vahetpidamata helistan oma kellukesi.
Ei kuulda taevas,
ei maa peal.
(Vassõl Slaptšuk, lk 60)
Alpi aster
Ma kasvan mägedes,
sirutan oma õiesüdame päikese poole,
sosistan tuulele kõrva
ja hoian maast juurega kõvasti kinni.
Ning ma tõesti ei taha leida end kuivamas raamatu vahel.
(Vassõl Gerassõmjuk, lk 90)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar