Järjekordne tekst, mis tuletab meelde, et peaks seda Jilly Coppercorni “The Onion Girl” lugema - nüüd siis esimene jutt, kus saab korraks Coppercorni siseilma näha - ehk siis lugu sellest, kuidas ta öisel Newfordi tänaval ekseldas näeb varesetüdrukuid, kes juhivad äsja surnud kodutu vaimu … siit ära. Jajah, mingil moel nagu variant romaani “Kusagil lennata” avastseenist, aga vägivaldse konflikti asemel siis hoopis taevalikum sekkumine.
Ja eks surmast on siin veelgi juttu, lugu raamistav tegelane on Coppercorni ja varesetüdrukute kohtumist pealt nägev vanem lesk, kes tunneb puudust oma ammu lahkunud mehest, ja loodab, et taevas kohtavad nad sellistena nagu nad olid noorte ja õnnelikena. Eks näis.
Jällegi vähe ebatavaline de Linti tekstide lugemiskogemus - romantikat on, aga see on ühe peategelase mälestustes. Aga samas, need varesetüdrukud, eksole. Ning see Jilly Coppercorn, kes millegipärast näib olevat üks oluline tegelane Newfordis. Tuleb uurida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar