23 märts, 2022

Ave Taavet - Parapuškin (Vikerkaar 1-2, 2022)

 

Päris naljakas lugu sellest, kuidas omaaegsed meediumid kiusavad oma sahkerdamiste ja labasustega teispoolsuses olijate õndsat olemist. Nii on kuulsa Puškini rahu häirijaks üks Kuressaare kodanlane, endine linnapea Heinrichsen, kes seanssidel pommib austatud poeedilt uusi luuletusi ja kohendab neid … kaasajale sobivaks. Mis on sobilik väikekodanlusele, see … äratab Puškinis õudust. Aga mis teha, kui oled niimoodi vangistatud meediumi ahelatesse.


Siiski, omal ajal duellis hukkunud Puškini käeulatuses ei tasu tulirelva hoida.


Kui Taaveti jutukogu ei avaldanud just kõige löövamat muljet, siis niimoodi üksikteksti kogeda on päris lahe. Või siis selle teksti kõrgkultuuri ja väikekodanluse pinge niivõrd … löövalt esitatud - ega siis Puškin ainus ole, kes selliste hingekaubitsejate võrku langenud (mainitud on veel Goethe, Schiller ja Jeesus). Mõtlemapanev!


Kommentaare ei ole: