27 detsember, 2008

Jeremei Aipin – Jumalaema verisel lumel (2008)



Poeetiline-romantiline (segatud jõhkrustega) proosateos handist Laste Ema vaevarikkast odüsseiast oma laste päästmise nimel. Looduslik maailmavaade seguneb vahel kristliku ja ka monarhistliku vaatega, miks mitte ka pärisorjuseaegne mõtlemine (suur hea tsaariisa päästab) – aga ehk selline vanamoelisus oligi autoril sihilik. Tagasivaated ugri minevikku – vanasti olnud ikka võitmatud ugri kangelased, kes ei vaevunud isegi salakavaleid neenetseid taga ajada, elati kindlustes jne (XIV peatükk). Kirjutusviis on justkui venelik (kui see nüüd ütleb midagi).

Samal teemal tasub kindlasti lugeda järelsõna autori Leete raamatuid põhjarahvastest ja Kazõmi sõjast ( “Põhjarahvad antiigist tänapäevani. Obiugrilaste ja neenetsite kirjelduste muutumine”; “Kazõmi sõda: šamanistliku kultuuri allakäik Lääne-Siberis”; “Muutused ja meeleheid: põhjarahvad ja nõukogude võim 1920.-40. aastatel”)

ekspress
sirp

Kommentaare ei ole: