“Ea oma suu avas ja ütles,
kõneles sangar Enlilile:
“Sina, jumalate tark, sangar,
kuidas sa ometi mõtlematult korraldasid veeuputuse?
Kes teeb pattu, karista tema patt,
kes teeb kurja, karista tema kurjus,
päästa lahti, et ei katkeks, tõmba pingule, et ei [lõtvuks]!
Selle asemel et saata veeuputust,
pigem lõvi võinuks tõusta ja inimesi vähendada,
selle asemel et saata veeuputust,
pigem hunt võinuks tõusta ja inimesi vähendada!
Selle asemel et saata veeuputust,
pigem näljahäda võinuks tulla ja maad tõurastada,
selle asemel et saata veeuputust,
pigem katk võinuks tõusta ja rahvast tõurastada!
Mina ei avaldanud suurte jumalate saladust,
Atrahasisele unenäo ma ilmutasin, jumalate saladusest
ta kuulis.
Aga nüüd oma nõul otsusta tema üle!”” (lk 178-179)
Eeposes kirjeldatud veeuputus annab teadmise, et kui on ikka mitu jumalat, siis kellelgi ikka mõistus töötab - milleks Noa-laadne veeuputus, kui inimesi võinuks niisama tõurastada. Milleks selline ressursside raiskamine? Polüteism vs monoteism, see on omamoodi kiitus demokraatiale - mõni jumal võib ikka säilitada kaine mõistuse kui teised hakkavad amokki jooksma. Kuid kui oleks ainujumal, mis teeb väärotsuse, siis… võib olla kellad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar