Lugu, mis paigutub niisamuti Sylvaniasse, kuid hilisemasse aega kui eelmine lugu. Muuhulgas on siin juttu Saksa ja Nõukogude okupatsioonist); tekst pole niivõrd fantastilise tagapõhjaga (muidugi, vaieldav). Peaks uurima, kas seniloetud Gossi lugudes on samuti Sylvania läbi jooksnud, ehk on see Gossi Yoknapatawpha?
Aga jah, lugu vaeslapsest, kes kõiksugu vintsutuste kiuste satub kohalikku lossi köögitüdrukuna tööle. Ühel päeval on siin ülikute pulmi oodata, ning eelnevate lõbustuste käigus on Sylvania prints maha lasknud legendaarse musta hundi; plaanis on ka selle hundi musta kaaslane jahitrofeeks muuta. Need mustad hundid on aegade hämarusest seda kanti asustanud, seda suurem au, eksole. Edasi ilmub lossi üks mustapäine kaunitar, keda peategelasest tüdruk peab printsessiks, kes end millegipärast varjab. Nii asub see kaunitar inkognito lossi köögis tööle - sest pulmapeo tõttu on abikäsi hädasti vaja. Peategelane tunneb nagu näeks ta mõne muinasloo täideminemist - et prints ja printsess kohtuvad ja tralalalalaaa… aga läheb pisut teisiti.
Goss loob taas kunstmuinasjutu, aga väheke harjumatutel alustel. Selge, et see mustapäine neiu peaks olema… aga mitte just selline nagu tavapäraste ootuste kohaselt. No ja peategelane, vaeslaps, kes elab oma unelmailmades, eks ootaks tallegi mitmesugust per aspera ad astra värki, aga läheb jällegi omamoodi. Ühesõnaga, autor ei lase niisama liugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar