Lugu siis inimestele, kes otsivad märke kunagisest Atlantisest või püramiidide tõelistest ehitajatest. Printsess Kaguya on üks … neist!
Või siis mitte.
Aga teksti on võimalik lugeda ka ulmeloona või siis fantaasiakirjanduse pähe - meie ilma külastab (või noh, sunnitakse külastama) olend, kes võtab endale imekauni välimuse (sest ta on ülimuslik). Mis siis aga paradoksaalselt pikendab ta vangiahelaid selles võõras maailmas (ta on ometigi inkognito!), kuna selline naissoost olend ei saa … meheta olla.
Või siis tegu armastuslooga, mille moraal on üsna tänapäeva idealismi vaimus - tõeline armastus teenitakse lähedusega, mitte et ollakse tänuks vägitegudele (nagu need viis kosilast püüdsid omal moel korda saata). Printsess Kaguya ei saanud küll oma päritolust lähtuvalt keisriga lihalikult lähedaseks saada, aga see järgnev kirjavahetus … tekitas intiimsemat kogemust. Muidugi, tegu oli siiski keisriga, mitte mõne keskmise mehega. Aga noh, miski õpetusiva võiks siit justkui kooruda.
Igal juhul, päris huvitav näide kirjanduse loomise võimalusest sellise vana kultuuri näitel (muidugi, jaapani kultuur pole nii iidne kui hiina või india oma). Eks sellist teksti ongi enamvähem võimatu joonealuste ja järelsõnata lugeda, tõlkija on neid siin meeldivalt põhjalikult jaganud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar