24 aprill, 2023

Roger Zelazny - Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud (Tema silmnäo väravad, tema suu põlevad tõrvikud, 2022)

 

Võiks mõelda, et tegu oleks justkui äraspidise versiooniga “Vanamees ja merest”, aga tegevus toimuks Veenuse. Ja vanamehe asemel oleks üks kinnismõttega mees, kes on oma elu ja varanduse raisanud ühe kohaliku veekoletise püüdmiseks. Ja et viimaseks katseks on ta palgatud oma endise naise poolt, kes on nüüd üks galaktika edukamaid ärinaisi. Ja paadikese asemel on üks hiiglaslik … veesõiduk, mis on kohandatud niisuguse olendi (vaata raamatu kaaneillustratsiooni) püüdmiseks. 


Noh, eks Zelazny stiil ka meenutab veidi Hemingwayd, või nii. Eks võiks mõelda, et kui lugu oleks pealkirjastatud tagasihoidlikumalt (näiteks “Ikki”), kas see oleks siis nii silmatorkav. Samas muidugi peabki olema pealkirjadena kõiksugu lahedaid veidrusi, et kõik poleks nii üheplaaniline või neutraalne.


Ma vist ikka ei suuda kuidagi vaimustuda Zelazny loomest, võibolla siis viga selles, et pole seda lugenud õrnadel kujunemisaastatel. Või midagi sellist.




Kommentaare ei ole: