Pratchetti järjekordne terve mõistuse romaan, järg siis “Õed nõiduses” raamatule, niinimetatud Weatherwaxi tsükkel.
Seekord sureb raamatu algul haldjast ristiema ja et ta pole endale järglast välja õpetanud, paneb ta selle koorma (või noh, võlukepi) Magratile, kes tema juures käis. Ülesandeks on siis päästa kauges Genuvas üks Nõgitriinu nimeline tütarlaps, et see kindlasti ei abielluks printsiga. Eraldi on kirjas välja toodud see, et ettevõtmisse ei tohi kaasata Weatherwaxi ja Nanny Oggi.
Nad rändavad Genuvasse luudade seljas, lisaks on Ogg kaasa võtnud oma kassirajaka Greebo. Magrat ja Nanny aimavad, et eesootavaga seoses on Weatherwaxil mingi oma saladus, mida see aga jagada ei soovi - kuni viimaks Genuvas saadakse teada, millega minnakse vastakuti ja miks see prints selline … sobimatu on. Lisaks tutvutakse Genuva eripäradega ehk voodoo maagiaga. Nõgitriin on suuremas hädas kui arvatakse … ja Weatherwax satub kokkupõrke järel koguni teispoolsusse.
Ausalt öeldes ootasin mingil moel nähtavamat muinasjuttude dekonstruktsiooni, aga eks seegi doos leevenda veidi nälga. Sarnaselt Porgandiga kirjutab Nanny Ogg kirju kodustele, eks siin nõidadele ole kõiksugu eksootikat. Ja noh, muidugi see tervemõistuslikkuse teema, isegi kui selle tarvis tuleb järgida Weatherwaxi sõnu, mitte ta tegusid.
““Kas su hinges pole üldse mingit romantikat?” küsis Magrat kaeblikult.“Ei,” vastas Vanaema. “Ei ole. Ja tähed ei hooli meie soovidest ja võlukunst ei muuda midagi paremaks ja mitte keegi, kes käe tulle pistab, ei pääse kõrvetamata. Kui sa tahad nõiana üldse midagi väärt olla, Magrat Garlick, pead selgeks saama kolm asja. Mis on tõeline, mis ei ole ja mis vahet neil on …”” (lk 146)
“Teised kaks jäid kumbki oma tusa sisse istuma. Vanaema vaatas liikumatult enda ette.
“Sa ei peaks tõesti seda nii südamesse võtma, et inimesed sinu vastu austust üles ei näita,” valas Magrat kaaslases küdevasse tulle leevendavat õli. “Minu vastu pole keegi peaaegu kunagi mingit austust üles näidanud. Sellest pole midagi.”
“Kui sind ei austata, oled sa eikeegi,” vastas Vanaema äraolevalt.
“Oh, ei tea. Mina olen alati kuidagi hakkama saanud,” arvas Magrat.
“Sellepärast, et sina, Magrat Garlick, oled märg kana,” ütles Vanaema.” (lk 169)
“Ja - Nanny Ogg pidi seda tunnistama - Lily Weatherwax nägi noorem välja. Tal oli samasugune näokuju ja Weatherwaxide klaar jume, aga näis … vähem kulunud.
Kui kuri olemine niimoodi mõjub, mõtles Nanny, oleksin võinud aastate eest seda ka ise katsetada. Patu palgaks on surm, kuid see on ka vooruse tasuks, ja kurjad saavad vähemalt reede õhtul aegsasti töölt koju.” (lk 250)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar