Lihtsad luuletused, mis reflekteerivad üht tunnet või olukorda, aga mis samas ei tundu moodustavat luuleülest kujundit (muidugi, lugeja võib alati ise kõiksugu värke fantaseerida); selles mõttes nagu üheplaaniline luule. Õnneks pole see poliitiline, õnneks pole see labane, lihtsalt meeleolude jäädvustused. Ega alati peagi vihtuma suurt kunsti.
Mis siis
Mis siis et elu vahel
võnkeid sisse veab
ma oma sihti ikka
kindlalt hoian real
õnn rõõm ja tervis
on mu sõbrad ikka
koos käimas seda rada
pikka-pikka
(lk 16)
Padjapüürid
Rippusid mul padjapüürid
nööril päikse käes
mõtlesin et mis neist küürin
nõrgaks jäänud käed
Püürid läksid lumivalgeks
päike õhtul loojus
muutusid kõik säravvalgeks
hoides päiksesoojust
Valge püüriga padjale pea
panin ja kinni läks silm
uni uni uni on hea
homme on ilus ilm
(lk 75)
Mind ei leia
Mind ei leia üles keegi
ja on hea et sõber seegi
peidab end mu riidekapis
riietuses üsna napis
Kui ta tuleb kapist välja
heidab enda üle nalja
omale saab riided selga
ja ei pööra mulle selga
(lk 95)
