Selline proosa, mida tõepoolest
registreerid peakolus, et “ahhaa, slaavilik”. Tõsi küll, kui
varem suurt ei eraldanud ukraina ja vene kirjandust, siis siinse kogu
tekstides leiab mõlemalt poolt oma kajastusi, tänapäeva Moskva
kant ja Ukrainas veedetud nooruspõlv.
Kogumiku vast huviga loetavaim tekst
“Kolmsada marka” räägib jutustaja onust, kes II maailmasõja
ajal oli poisikesena sakslaste käes orjatööl ja vangilaagris; ning
selle eest siis tahavad praegused sakslased talle valuraha maksta –
kolmsada marka. Jutustaja läheb onuga vormistama seda rahaküsimist,
ning jutustust raamibki siis kõvapäise ja sitke onu meenutused sõja
ajal läbielatud vangipõlvest. Räägitu taustal tundub sellise
valuraha suurus läbielatuga võrreldes muidugi naljanumbrina
(muidugi, millega mõõta kannatusi või inimelu hinda) – ja ega
nad raha saagi, seal jagatakse kannatanuile vaid kasutatud riideid
ning asi paistab takerduvat bürokraatiasse. Kuid onu lahkub
siitilmast neli päeva hiljem. Jutu lõpp kipub küll vähe
paatoslikuks, aga selline saksa vangilaagriodüsseia oma jõhkrustega
(aga milline ukraina vastupidavus!) on päris kriipiv.
Eks jah, autor kirjutabki üldiselt
selliselt... ebamugavalt, mis nõuab lugejalt kaasaminemist – või
siis igava või mõistmatuna kõrvalelükkamist. Nõudlik iluproosa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar