13 aprill, 2015

Grady Hendrix – Horrorstör (2015)

Petlik raamat – algab kui ühiskonnakriitilise kultuuri paroodia, mis siis ühel hetkel keerab (nagu kaanel lubatud) õudusromaaniks. Ja mitte selliseks kerglaseks mölluks, vaid ikka tõsiseks õuduste ja jälkuste kangutajaks. Olemata õuduskirjanduse huviline, võib siiski üllalt tõdeda, et päris loetav värk, kus õudusi kompenseerib raamatu igati irooniline ja külluslik kujundus.

Lugu siis sellest, et on säärane skandinaaviamaiguline mööbli- ja elustiili kaubamajakett Orsk, mille üks filiaal asub Clevelandis. Kui muidu toovad kauplused Orskile kenasti kasumit, siis see hiljuti avatud mitmekümne tuhande ruutmeetrise pinnaga pood on pigem kahjumis – ostjaid jagub, ent... millegipärast rikutakse pahatihti kaubavalikut, ja seda vist peamiselt öösiti. Ja mõnikord keegi lausa fekaalib näitemööblile. Muidugi, et tegemist teenindava tööga, pole töötajad just kõrgelt motiveeritud tööjõud (sest klientide kummardamine on saatanast), aga raha nimel seda nolaiferi tööd tehakse ja vallandamist ei soovi keegi. Ühesõnaga, on tekkinud situatsioon, kus suured bossid tulevad kohe kontrollima, miks see olukord nii mööda on ning kes või mis selles süüdi on. Ehk pead hakkavad niiehknaa lendama.

Et häda käes, otsustab poe agar ja tüütu abijuhataja, et ta peab ise kontrollima, mis öösiti poes õieti juhtuda võib, ning selleks pakub ta kahele teenindajannale topelttasu (keegi muu ei viitsinud jääda), et need jääksid järgnevaks ööks koos temaga lisatööd tegema, mis seisneks siis patrullimises seal hiiglaslikul kaubanduspinnal. Naistel rahahäda ja jäävad nõusse. Öö esimesel ringkäigul juhtubki kohe nii... et kaks kaastöötajat jäävad pikantses olukorras vahele! Nemad nimelt mõtlesid videole salvestada poes arvatavalt leiduvaid kummitusi. Peagi tabatakse müügisaalist kodutu, kes oma seletuse järgi on igal õhtul end müügisaali sisse nihverdanud, et nii saaks soojas mööblipoes magada.

Pinge justkui laheneb, aga siis... läheb horroriks. Kodutu nimelt räägib, et jah, öösiti on poes tõepoolest vähe kummaline elu, mille järel üks tabatud kummitusteotsija utsitab teisi kaastöölisi spirituaalseks seansiks, et vaimudega ühendust saada (see abijuhataja läks just üht teist situatsiooni lahendama). Ühendus tekib ja väga vale...

Kui algul püüad järgnevaid sündmusi kuidagi humoorikas võtmes vastu võtta, siis hiljem on nagu raske naljakat leida. Aga mis seal täpsemalt juhtuma hakkab, seda pole kena siin paljastada. Nagu öeldud, on raamatu rikkalikult kujundatud ja neid Orski poereklaame jms tasub niisamuti lugeda, tarbijamentaliteedi kriitika või nii. Eks see lugu on kindlasti kohandatav teleekraanilegi, ikkagi... selline olukord.

reaktor

Kommentaare ei ole: