Tõlgitud tekstid on pea igast ulme valdkonnast, nii kosmoseodüsseiat (Sinisalo) kui kõrgtehnoloogilist jantimist (Soikkeli), samuti õudus (Leinonen) ja muinasfantaasiad (Kangasvuo, Vaasjoki). Võrdlemisi lame on hoiatuslugu “Baby Doll”. Actionit on vähe (ehk Susi Vaasjoki), eelkõige annavad tooni intellektuaalsed meelisklused (nt Salin). Aga noh, tegemist on antoloogiaga, koostaja maitse ja maht seavad omad piirid. Ja see on loomulik. Ei ütleks, et tegemist on huvitava tekstikogumiga, ehk see on eelkõige põhjustatud laiskusest lugeda lühikesi tekste. Short attention span, mis muud. Olen vist halb lugeja ja võtan ulmet kui meelelahutust. Halva lugejana siiski kiidan tekstides vähe esinevat klišeelikkust.
Mõnigi siin tõlgitud tekst võiks pikkuse poolest saada trükitud eraldi raamatuna lühiromaani nime all. Kui tegemist oleks mõne eesti autoriga (no vabandust, kui pealkirja alla trükkida “lühiromaan”, kas siis see lisab tekstile kaalu?).
ulmebaas
mr costello
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar