05 september, 2016

Philip K. Dick – Mees kõrges lossis (2016)

Kas see oli nüüd otseselt autori soov, aga põhimõtteliselt on see raamat loetav metaalternatiivajaloolise teosena (kuigi mitmed raamatust kirjutajad rõhutavad, et tegelikult on see alternatiivajalooline osa teoses pigem sekundaarne). Ehk siis Dick kirjeldab sellist maailma, kus II maailmasõja võitsid Saksamaa ja Jaapan (no Itaalia ka) ning teose toimumisajaks on 1960ndate Ameerikas, mis on sõjajärgselt enamvähem ülesehitatud – ja kolmeks jaotatud sakslaste (Atlandi ookean), jaapanlaste (Vaikne ookean) ja nende vahel asetseva ameeriklaste puhverriigi poolt. Aga nüüd lisandub meta-tasand, ehk mängu tuleb ühe puhver-ameeriklase kirjutatud ajaloofantaasia, kus sõja võitsid ameeriklased, inglased ja venelased... aga ka see utoopia on vägagi erinev Dicki enda kaasaja reaalsest poliitilisest olukorrast. Ja et tegemist on ikkagi niivõrd irduv-eripärase autoriga nagu Dick, pole ükski maailm just... ülemäära lihtsa toimimisviisiga, seda siis eelkõige jaapanipärase müstika igapäevaellu toomisega.

Olen seda romaani kunagi hallil ajal lugenud, aga nüüdseks loomulikult sisu unustanud. Tegemist pole vaid fantaasiaromaaniga, autor laseb aegajalt tegelastel loovida süvapsühholoogilistes hoovustes (muidugi, eks see ole vaieldav, kas neid meeleseisundeid just niimoodi nimetada). Ja eks mõneti vaieldav on, kas romaani lõpetab selge finaal või jääb järjekordses zen-hetkes pidama; sakslased ja jaapanlased jäävad võimule, ameeriklased... manduvad-moonduvad edasi.

Kommentaare ei ole: