Kas see oli nüüd otseselt autori
soov, aga põhimõtteliselt on see raamat loetav
metaalternatiivajaloolise teosena (kuigi mitmed raamatust kirjutajad
rõhutavad, et tegelikult on see alternatiivajalooline osa teoses
pigem sekundaarne). Ehk siis Dick kirjeldab sellist maailma, kus II
maailmasõja võitsid Saksamaa ja Jaapan (no Itaalia ka) ning teose
toimumisajaks on 1960ndate Ameerikas, mis on sõjajärgselt enamvähem
ülesehitatud – ja kolmeks jaotatud sakslaste (Atlandi ookean),
jaapanlaste (Vaikne ookean) ja nende vahel asetseva ameeriklaste
puhverriigi poolt. Aga nüüd lisandub meta-tasand, ehk mängu tuleb
ühe puhver-ameeriklase kirjutatud ajaloofantaasia, kus sõja võitsid
ameeriklased, inglased ja venelased... aga ka see utoopia on vägagi
erinev Dicki enda kaasaja reaalsest poliitilisest olukorrast. Ja et
tegemist on ikkagi niivõrd irduv-eripärase autoriga nagu Dick, pole
ükski maailm just... ülemäära lihtsa toimimisviisiga, seda siis
eelkõige jaapanipärase müstika igapäevaellu toomisega.
Olen seda romaani kunagi hallil ajal
lugenud, aga nüüdseks loomulikult sisu unustanud. Tegemist pole
vaid fantaasiaromaaniga, autor laseb aegajalt tegelastel loovida
süvapsühholoogilistes hoovustes (muidugi, eks see ole vaieldav, kas
neid meeleseisundeid just niimoodi nimetada). Ja eks mõneti vaieldav
on, kas romaani lõpetab selge finaal või jääb järjekordses
zen-hetkes pidama; sakslased ja jaapanlased jäävad võimule,
ameeriklased... manduvad-moonduvad edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar