23 september, 2016

Cory Doctorow - The Jammie Dodgers and the Adventure of the Leicester Square Screening (The Best Science Fiction and Fantasy of the Year 5, 2011)



Lugu lähitulevikust, mis on nii valvatud ja reglementeeritud, et vabama ellusuhtumisega inimestel on vähe keeruline elada – näiteks neil, kes soovivad internetti erinevateks allalaadimisteks kasutada. Aga illegaalne allalaadimine, sellega vahelejäämine toob endaga kaasa karistuseks näiteks aastaks ühendusest ilma jäämist... mis tähendab, et nii töised kui sotsiaalsed kohustused jäävad täitmata.

Loo peategelasteks on kaks noormeest, kelle perekonnad on kasutanud nende netikasutuse tõttu oma kodud – pole netiühendust, pole tööd või töötu abiraha. Noormehed on enamvähem kodutud ning nendega on ühinenud teised noored, kel niisamuti tehniliste probleemide tõttu kodustega mõningaid arusaamatusi, mistõttu peavad noored paremaks tänaval elada (gänginimeks on valitud „Jammie Dodgers“). Aga peategelased pole niisama pisikurjategijad, nemad on loomingulised inimesed ja ühel neist on ambitsioonikas projekt – ta on kokku monteerinud klipi ühe filmitähe eri rollidest läbi aegade ning ta sooviks oma tööd avalikkusele näidata (väga illegaalne tegevus, sest karmid copyrighti reeglid jms). Selleks on neil vaja üht vana ja erilist telefoni, kus on olemas spetsiifiline projektor, mis oleks võimeline suurema projekti puhul töötama. Et tegevus toimub Londonis, siis see linn on turvakaameraid enam kui täis tuubitud, mistõttu tuleb kasutada eri nippe, et kaamerad noorte nägusid äratuntavalt ei salvestaks jne. See vana telefon näpatakse ühest pandimajast (enamvähem eetiliselt, eksole) ja peale mõningast nokitsemist on see sobilikult töökorras. Leicester Square'le paigutatakse vajalik tehnika...

Pilguheit lähitulevikku, mis oma reglementeeritusega on mõneti ebamugav. Doctorow ongi ehk selles loos netivabaduse eest võitleja, nii on siin mitmeid torkeid korporatsioonide ja seaduste suunas jne. Nii moodustub mõneti didaktiline ja paatoslik lugu noortest, kes tahavad midagi loomingulist teha, aga oh millised seadused küll ei lase neil rahus möllata. Natuke samas voolusängis Hortoni antoloogias ilmunud tekstiga, kus vabadusvõitlejast noorik alustab ülikoolis õpingutega (lugu röstrist võiks paikneda sutt kaugemas või fantastilisemas tulevikus).

Tekst loetav siin.

Kommentaare ei ole: