Eriti kuna mu kogemused terapeutidega on kehvad ning raamatu pealkiri näib viitavat, et temal samuti.
Paraku see nii ei olnud. Võibolla olen ma nii imeliku vaimse tervisega, et isegi mu depressioonid ei mahu keskmise kaaskannataja raamidesse? Selles depressioonis, mida raamatus kirjeldatakse, on olulisel kohal paanikahood ja kergendust annab ka lihtsalt rääkimine. Terapeut, kes ei tee muud kui kuulab, on "mittes*tt". Ja osadest terapeutidest on ka abi.
Lisaks on juttu kehaprobleemidest, armuelu probleemidest, töökohaprobleemidest, koduprobleemidest, ravimiprobleemidest ja veel erinevatest probleemidest, mil pole terapeutidega mingit pistmist. See on depressiooniraamat, ent lisaks depressioonile räägib veel igasugustest häirivatest momentidest naise (meestest ka veidi, aga vähem) elus.
Ja samas - loen ja leian kohti, mis kirjeldavad, kuidas autor sai kohe otsima hakates tööd või leidis tema vastaslustatud blog massilist lugemist või luges üht tema artiklit keegi, kes oli valmis maksma kinni tema lennupileti Austraalisse ja tagasireisi, et aga see inimene temast artikli kirjutaks. Autori vanemad toetavad teda igal sammul, neile helistamine on paanikate korral suureks abiks. Vägisi tuleb mõttesse: "Mida tema halab, tal on ju hästi!" Kuigi depressioon sellistest asjadest ei küsi. Ent ega raamat pole sellest, kuidas ei küsi - raamat on probleemidest.
Armueluprobleemid on ka kummalised. See ekskallim on imeline ja too ekstraimeline ja ainus mure paistab olevat: "Meile õpetatakse, et iga hea armusuhe peab kestma igavesti, aga nii ei ole."
Armueluprobleemid on ka kummalised. See ekskallim on imeline ja too ekstraimeline ja ainus mure paistab olevat: "Meile õpetatakse, et iga hea armusuhe peab kestma igavesti, aga nii ei ole."
Ega ei ole küll. Aga kas see nüüd depressiooni põhjustab, ma kahtlen.
Kokku: lugeda võis, aga minu hädadele mingit seletust, lahendust ega isegi leevendust ei leidunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar