20 märts, 2026

Christy Lefteri: Songbirds

Kas nad elavad Küprose kreekapoolses osas tõesti sedasi? Kirjutatud on nii, et usun: jaa, see on tõelisus. Ja samas tundub nii uskumatu. Et sul on kodus abitööjõuna võõramaalasest tüdruk ja ta ei tohi majapidamisest väljaski käia?! 

Või oled sa hea tööandja, nii et tohib ja tal on nädalas koguni üks vaba päev, aga on mõeldamatu, et tal naisterahvana oleks armusuhteid? Kui tuleks välja, et on, laseksid sa ta kohe lahti? 
Et politsei ei võta midagi ette, kui selline majapidamisabiline ära kaob?

Päriselt ongi kaasajal Euroopas selline asi normaalne?!

Võibolla enam mitte, aga väga hiljuti nad elasidki nii. 
Sest muidu poleks seda raamatut kirjutatud.

See raamat on armastusest. Väga mitmesugusest. Kuidas õed võivad mitte kunagi kohtunud olla ja nad EI ole õed lihtsalt seepärast, et mingi mees tegi lapsi vasakule ja paremale, vaid hoopis teistmoodi. Kuidas pereliige on pereliige, aga osad ei näe neid isegi kui inimesi. Kuidas armastamine valgustab kõike inimese ümber. Kuidas armastus haiget võib teha.
Aga ka sellest, kuidas on olla naine ja seetõttu teisejärguline. Kuidas on olla võõrtööline ja seetõttu veel teisejärgulisem. 
Kuidas on olla lõksus, kust ei pääse. Kuidas vajadus päikesele laulda võib olla tähtam kui surmamaik.

See on raamat loodusest ja loomadest ja et ei ole tegelikult mingit vahet, kuidas suhtuda loomadesse ja inimestesse. Kui sa armastad, sa armastad. Nii loomi kui inimesi. Kui sa ei suuda armastada, sa ei suudagi. 
Kedagi.
Raamat ei paku lihtsaid lahendusi. "Ja siis ta jäi lapseootele, nad abiellusid ja kui nad surnud ei ole, elavad nad praegugi." Ei midagi sellist.
Ta on aus nagu elu.

JA see on raamat sellest, kuidas inimesed lähevad katki ja ei suuda armastada. Mitte mingi ürgse kuri-olemise tõttu, vaid nad on ise nii haavatud, et enam ei oska. Kuidas nad otsivad tagasiteed. Kuidas see pole kerge,

Keel on kaunis, mõtted on kaunid, minategelased - neid on kaks, räägivad oma lugusid vaheldumisi - korraga katki ja kaunid. 
Selline raamat, mida on lihtne lugeda. Moraalid on kergestiseeditavad, inimesed on paari-kolme väärtusega määratletavad - ja samas on ta ometi aus. Selline raamat, mis hästi palju haiget teeb ja samas lootust täis on.

Sest lihtsad asjad - lihtsad tõed on tähtsad.

Kommentaare ei ole: