“Ma kirjeldasin Medellini nii, nagu mina seda kaartide ja õpikute põhjal ette kujutan. Lugu ise aga põhineb tõesti toimunud sündmustel.MW” (lk 127)
Raamat koduvägivallast ja tänavavägivallast ja narkovägivallast ja muiduvägivallast. Noorsooromaan vist, Kolumbia noorukite elunatukesest? Ühesõnaga, normaalne lapsepõlv on oluline ja tuleb ilusti koolis käia. Ei tasu pahaks inimeseks hakata ja inimeste laskmine pole õige palgatöö. Raamat lõppeb igati halvasti.
Lugedes netist autori biograafiat, saan vast aru, miks raamat erilist vaimustust hinges ei paisutanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar