09 jaanuar, 2010

Olavi Paavolainen - Külalisena Kolmandas Reich'is (2009)

1930ndad aastad pole 20. sajandi läänemaailmas just eriliselt arukas ajastu. Huvitav oleks tajuda tollase kaasaegsena reageeringut Paavolaineni raamatule – mis tunne on elada, kui pea paratamatult on kindel, et üks suurem arveteõiendamine on lähiajal puhkemas? Noh, ei tea. Päris võigas on lugeda natsirežiimi kehtestumist igapäevaelus. Samas tuleb muidugi meeles pidada, et Paavolaineni kogetu oli 1936. aastal kohaliku kõrgpunkti ajal (Nürnbergi parteikongress), mis andis kõrgendatud emotsionaalse laengu. Üks veidramaid kohti on kirjeldus SA laagri külastamisest (lk 197-198), kõik need totakalt itsitavad mehed, õhh.

Põhja rassi idee (lk 50-55 jm) on lapsikult jabur või vastupidi. Natside naisküsimus on hea huumor (lk 176-192), või õigemini naer läbi pisarate vist. O tempora, o mores – kui ehk 1930ndatel oli miskitpidi normaalne kui mõnele sündmusele pühendati käigupealt luuletus vms (nt lk 69), siis tänapäeval mõjuks see veidra anakronismina. Samaaegne tekst teisest kuumast Euroopa kohast on Orwelli “Kummardus Katalooniale”, mis oma idealismusega mõjus igati sümpaatsemalt. Ahjaa, ja huvitav järg oleks muidugi Malaparte “Kaputt”. Võinuks ehk tõlkida reaaluses rohkem saksa väljendeid, paaris kohas jäi pisut arusaamatuks.

Raske on aru saada inimestest, kes seda teutoonivärki hindavad.

"Wir lieben das Gesunde - me armastame seda, mis on terve. "Kunsti väärtust määrava mõõdupuu annab meie rahva kehalt ja hingelt parim osa. Ootame oma kunstilt selle rahvaosa numismatist. (!) Meie iluseaduseks saab alati olema - tervis. Meie ümber kasvab uus sugupõlv. Valgus, õhk ja päike annavad sellele uue ideaali. Tema kehalises ilus näeme tõelise uue kunsti taassündi. (!). Tema tervis tagab, et uus kunst on kooskõlas meie muu poliitilise tahte ja tegevusega.”” (lk 100, hüüumärgid pärinevad tõlkest)

“Perekond on riigi alus. Seepärast on igaühe kohus suguluse väljaselgitamiseks tundma õppida mitte ainult oma lähisugulasi, vaid ka kõige kaugemaid esiisasid. Näituse neljas osa ongi seepärast pühendatud “rahvuslikule suguvõsauurimisele”. Seal näidatakse piltlikult, kuidas suguvõsauurimus õpetab rahvussotsialistliku riigi liikmeid sugupuude võrdlemise abil tundma tulevikus suurt ühtekuuluvust ja ühist sõltuvust aus Blut und Boden – verest ja maapinnast.” (lk 175)

otsitakse luuletajaid

Kommentaare ei ole: