Tõde ei peitu kuskil väljaspool, see on siinsamas!
Jätkake lugemist!” (lk 15)
Nagu tõsiseltvõetavatel raamatutel ikka kombeks on, kasutatakse siin ohtralt kaldkirja, hüüumärke ja vahel lausa kaldkirjaga teksti, mis lõppeb hüüumärgiga. (Milline rõõm võis olla seda maakeelde tõlkida.) Autor jätkab kenasti vandenõuteooriate traditsiooni ehk siis kuidas loogilist ümbertõlgendada ebaloogiliselt, ei on jaa, iga lause on tõlgendatav salatsemisena. (Mitte et ma naiivne oleks, aga noh, siinsed tõlgendused on pisut vabameelsed.) Käesolev raamat on vist tõeliselt pühendunud UFO-ajaloo uurijatele, võimatult igav nö analüüs.
“Siingi juhtus samamoodi nagu New Mexicos “Vilgatuse” projektiga: niipea kui kohalikud teadlased ja julgeolekuagentuurid kavatsesid alustada põhjalikke uuringuid eesmärgiga tuvastada, et UFO-d on tegelikult olemasolevad anomaalsed objektid, kadusid need silmist!” (lk 192)
Mitte et ma suurt kahtleks maavälises elus, aga siinne tekst on kui 1940-1950ndate Ameerika vähem või rohkem salajaste sõjaväebaaside juures ilmnenud ilmastikunähtuste vaatluste ja massihüsteeria best of kogumik. No vähemalt pole siin juttu tulnukatega kohtumistest (lõpuks pisut siiski on). Raamatu lõpuni oli ja on hinges püsivalt segadus, et miks küll on teose pealkiri mäda, FBI on sõjaväe kõrval tõesti tähtsusetu kõrvaltegelane. Mis paganama sidemed?
“Mis minusse endasse puutub, siis juhul, kui mõni valitsuse või sõjaväe tippametnik peaks tulevikus tunnistama, et Roswell lähedal kukkus tõepoolest lendtaldrik puruks, et Ohio osariigis Daytonis Wright-Pattersoni õhujõudude baasi “18. angaaris” säilitatakse tulnukate laipu või et Nevadas Las Vegasest põhja pool 51. piirkonnas katsetati tulnukate lendketast – jah, siis ei üllataks see kõik mind põrmugi!” (lk 292)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar