07 september, 2010

Paul Heiney – Kas kassidel on naba? (2009)

Ohhoo, Õunaviks teavitab Mari Kalkuni uuest plaadist, tore.
Raamat siis mõndadest küsimustest ja vastustest, mida on esitanud teadmishimulised küsijad teaduslikult infoliinilt. Piinlik, aga nii mõndagi füüsikast (või üleüldse loodusteadustest) unustanud aja jooksul. Osad küsimused igati huvitavad, osad seeriast “ükslolljõuabrohkemküsidakui...”. Pisut nooruslik tunne seda kõike lugeda.

“Miks hakkab kõrghoone katusel seistes pea ringi käima?
Sest teie silmad on harjunud nägema maapinda kusagil jalgade lähedal. Kui see tabab neid järsku kusagil mujal, satuvad silmad segadusse. See vaimne segadus põhjustab pea ringikäimise tunde.” (lk 15-16)

“Mis põhjustab unisuse tunnet?
Kui arvate, et igavus, soe tuba või raske eine põhjustab und, siis eksite rängalt. Kui igavus, soe tuba või miski muu paistab teid uniseks tegevat, siis on teil unevõlg ning vajate stimulatsiooni, et ärkvel püsida. Kui tunnete end sageli unisena või uimasena ükskõik millises igavas või istumist nõudvas olukorras, siis on teil peaaegu kindlasti väga suur unevõlg.” (lk 32) – senini nagu teadnud, et täis kõht ja soe tuba ei soodusta magamist, aga võta näpust, arvatakse ka muudmoodi.

“Kui palju silmi on vihmaussil?
Mitte ühtegi.” (lk 63)

“Kui keegi saab elektrilöögist surma, mis asi siis õieti tapab? Kas see on vool või pinge?
Vool. Enamik elektriga seostatavaid surmi juhtub sellepärast, et elekter paiskab segi südame löögirütmi. Südamelööke kontrollitakse elektriliselt ning juhuslik elekter ajab paigast ära väga hapra tasakaalu, mida on vaja, et süda rütmiliselt ja kindlalt lööks.” (lk 91)

“Miks ei mõjuta välk autos istuvaid inimesi?
Auto toimib Faraday silindrina. /-/ Mitte ainult autod ei toimi Faraday silindrina; ka lennukid on head silindrid – see on põhjus, miks reisijad ei tunne midagi, kui lennukit tabab pikselöök.” (lk 115-116)

Kommentaare ei ole: