Elagu inglise huumor, mõnus värskendav sõõm peale viimasel ajal loetud teoseid. Raamat väärib tõepoolest esilehele lisatud lugemisaasta logo, kõik see kirjanduse taasavastamine ja lugemise mõtestamine. Briti lugejale on tekst kindlasti tähenduslikum (no kellele poleks emakeelne kirjandus paremini mõistetav?), mul läheb see õukonnakombekus ühest kõrvast sisse ja teisest välja, nüansid jäävad tabamata ning nagu suurt ei hooli ka. Ja kena väike puändike ootab magusalt lõpus. Igati hea rahulik lugemiskogemus, kohe mõnus oli neid lehti keerata, kuningaperest tekkis suisa normaalne mulje. Teistest blogidest saab raamatust igati põhjaliku ja huvitava ülevaate.“Kuid nagu te kindlasti isegi teate, ütlevad raamatud harva ette, mida tuleb teha. Raamatud üldiselt üksnes kinnitavad seda, mida te olete, võib-olla enese teadmata, juba ise teha otsustanud. Inimene võtab raamatu kätte selleks, et leida oma veendumustele kinnitust. Raamat nii-öelda lõpetab loo.” (lk 90)
never judge a book by it's movie
bukahoolik
danzumees
sehkendamine
päevaleht
õhtuleht
lugemissoovitus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar