24 juuli, 2014

Neal Asher – Shadow of the Scorpion (2009)

Et siis väikest viisi tutvus Asheri Polity maailmaga, innustatuna hiljutisest esmakogemusest selle jutustusega (takkajärgi seda lugu lehitsedes... näivad mõnedki asjad selgemad). Selle raamatu puhul siis tegemist agent Cormaci sarja nö eellooga, mis siis tegelikult hiljem kirjutatud – noh, endale omamoodi põnev, et kas niimoodi on parem/lihtsam Cormaci seeriasse siseneda; või olnuks parem ikkagi avaromaaniga alustada (mitte et see mulle üldse käepärast oleks).

“What was the old joke? Join the army, see interesting new places, meet interesting new people, and kill them.” (lk 13)

Kokku on siin siis kaks liini: kuidas möödus Cormaci noorus ja mis kahtlast temaga sel ajal juhtus ning siis teine liin, kus ECSi reamehest Cormacist sai Polity agent Cormac. Kui lapsepõlvelugu on omamoodi mälu manipuleerimise teemal mõistatuse lahendamine, siis sõdurist agendiks kujunemine on selline puhas actionpõnevik, kus Cormac on aegajalt hukatav ja hukkaja. Nojah, enamasti saab siis hukatavast hukkaja ning selle käigus noormees kaotab sõpru ja ideaale. Kes vaenlaseks loodud, temal pole rehabilitatsiooni võimalust – igasugu nanomanipulatsioonid jms ei võimalda enam “korralikuks kodanikuks” hakata. Sa oled kas meiega või meie vastu, ja sellest lähtuvalt on siin mõningaid võikaid tapmisi.

“To say that the entity before him was dangerous was understatement, for Amistad was purpose-built killing machine with 'bastard' being an essential part of its job description.” (lk 319)

Eks raamatu pealkiri viitab lapsepõlveepisoodile ja seostub ühtlasi Cormaci sõjakangelasest isaga juhtunuga, mis siis viimaks vaikuse katte alt vabaneb ja saame teada hirmuäratava saladuse. Ei saa öelda, et see oleks raamatu põnevaim liin, pigem midagi sellist, mis muidu Asheri fantaasiamaailmale nö tõsiseltvõetavust lisaks. Kas Amistad ka hilisemates Cormaci lugudes eksisteerib, ei oska arvata, praegu jääb küll mulje, et Asheril oli soov olla vähe diibim kui lihtsalt kosmoseseiklus.

Raamat on muidugi päris tore virvarr tulevikusõjast ja sellest, kuidas tehisintelligentsid valitsevad inimmaailma ning mis on nende nägemus sellest, et inimsugu püsiks piisavalt... inimlik (nt Cormaci koolitee või sõjaväeõppes valu kogemine jne). Ja muidugi golemid ja droonid ja need pradorid (kui nii võtta, siis tehisintelligentsidele on inimlik inimsugu vaid osaliselt tähtis, üks võimalus mitmest või kümnest). Või siis need mässulised, kes võitlevad tehisintelligentsi vastu. Mis muud kui triljonite inimeste ja inimlaadsete karm argipäev (või noh, karm seal, kus ECS ja Prador mingil moel teineteise vastu tegutsevad).

Kommentaare ei ole: