Eduard Vilde - Vigased pruudid (Jutustused II, 1953)

 

Eesti üks parimaid telekomöödiaid on üldjoontes üsna tekstitruu, vaid kahe väikse erinevusega - kui telefilmis magavad Mulgimaa parimad pojad toas, siis tekstis tegelikult lakas (mistõttu siis tontidega ehmatamise järel tekkis see jant peremehe hobusega). Kui telefilmis on tõeliste armastajate kokkupanek lahendatud õige pidulikult, siis tekstis on see vähe argisem ning välja jääb finaal, milles selgub, et peremees polnud hiljem kuuldes Mulgimaa meestega tõeliselt juhtunust sugugi naljatujus, aga mis teha, abielud juba sõlmitud.

Eks võib mõelda, et teksti naljakus põhineb eelkõige unustamatu telefilmi tõttu, samas muidugi see tütarde ja Mulgimaa sugulaste (kui järele mõelda, siis ikka häirivalt lähedased sugulased) esmakohtumine ning ullikeste näitemäng on ikka parajalt lõbustav. Hiljem läheb situatsioonikoomika rohkem seikluseks või jandiks, ehk kui sulane organiseerib kollitamist ja hobusevargust.

Algselt ilmunud Vilde ülemeeliku pealkirjaga raamatus “Kõtistamise kõrred” (1888). Nojah, ega muidugi Mulgimaa pole see kõige napakam Eestimaa koht, see au kuulub minu silmis ikka …