Raamat on saanud juba paaris blogis
mingil moel sugeda, ja tõepoolest, see isikliku kohapärimuse
projekt jääb kirjanduslikult vähe kuivaks tarbimiskogemuseks.
Nojah, raamatu pluss on see, et tunniga loeb tekstid läbi ja
mainitud kohad on enamvähem teadatuntud; kuid ikka tekib tunne, et
teos on vast enam nauditavam autori tuttavatele, kes suudavad neid
miniatuure suurema sisseelamisega lugeda kui muidu tavalugejana.
Tekstid jagunevad umbes kolmeks – on
mälupildid lapse- ja noorpõlvest, autori hiljutised
assotsiatsioonid ja siis kirjanduslikumad katsetused. Ja kõikjal
kõrgub mentaalne Tallinn, see kodulinn oma heade ja veadega. Argine,
hall ja armas autorile. Tekstide vagurus on üsna ühetaoline ning
vast mõne raputava draama puudumine tekitab lugemisel ehk
rahulolematust – või ei hakanud need Kausi vaiksed sisedraamad
minu jaoks tööle (nüristunud ja labastunud maitse jne).
Et siis jah, mälupilte ja fantaasiaid
ühe Tallinna autori omailmast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar