11 juuni, 2012

Deborah Moggach – Parim hotell terves Indias (2012)


Kuna mul pole midagi selle raamatu kohta öelda, siis järgnev on suvaline kivist väljapigistatud vesi. Et siis tavapärane menuraamatuks kirjutatud tekst, mis on just täpselt niivõrd tarbitav, et lugeda viitsib, aga kaasa mõelda mitte.

Inimesed vananevad erinevalt (üllatus missugune). Selle raamatu tegelased on vanaks saades sellised pensionärid (filmiplakatil vaatavad vastu rõõsade nägudega tuntud näitlejad, huvitav vastuolu), keda kimbutavad tervise- ja vanusehädad. Aga mitte ainult, on ka krapsakaid kutte-mutte, kel peas täiskasvanute ihad. Lugu siis sellest, kuidas kaks indialast otsustavad teha Indiasse inglastele vanadekodu, kuna seal elu kordi odavam kui Inglismaal, ja noh, üks tahab oma tüütust äiapapast vabaneda. Aetakse kokku seltskond vanemaid inimesi, kes siis erinevatel põhjustel liiguvadki kontinendile aega veetma. On tegusaid ja probleemidega vanemaealisi, kes rohkem või vähem saavad hakkama selles hotellist vanadekoduks muudetud asutuses, ning selle teenindava personali ja kinnisvara ümbritsevate tuhandete kohalikega. Ikka globaliseeruv maailm ja immigrandid ja tehnoloogia areng ja India tegelikkus. Reklaam lubab kommetekomöödiat, aga hirmnaljakas see tekst just pole. Või eks see oleneb lugejast endast.

lugemispäevik

Kommentaare ei ole: