19 juuni, 2012

Hannu Mäkelä – Ööpool, päevapool (1991)


“Mets ootab tasa, pimedas, hirmul,
viimane vilu sina süüvib, kustub, viimaks,
Nüüd ei tea ma mis teha
ei ole nälga, ei janu
ja siiski ei kusagil asu;
maailma leiba vaid sööb
mõni teine.
Mõtlen kellele tahes
soovin mida tahes
ei leia see mind.
Mida ei tea,
seda ei näe.”
(lk 232)

“Mul on pilt.
Ja pildil
kõnnivad nood kummargil kuubikud
otsekui midagi otsides.
Mul on öö.
Seal
akna taga
ta ootel.”
(lk 258)

Kommentaare ei ole: