Tekst, mis pakub siis loo erinevaid lugemisvõimalusi - vali see või teine variant tekstiga jätkamiseks. Aga Howard lahendab selle hulga lihtsamalt kui omal ajal Raymond Queneau (või kes iganes seda tegi OULIPO rühmitusest, oleks justkui kunagi Vikerkaarest lugenud) - sul on küll kaks valikut, aga üks neist lõpetab alati omal moel jutu. Mis on mõneti igav, aga samas - teksti ongi vaid neljal leheküljel, ega siia just palju mahu jutukeerutamist.
Muidugi, on kaheldav, kas autor võttis eeskuju prantsuse eksperimentaalsest kirjandusest, pigem on siin arvutimängu loogika (mis küll võiks lähtuda kirjanduslikest esivanematest?). Ka eesti keeles on olemas vähemalt üks tõlkeraamat lastele (vist koguni sama pealkirjaga), aga seal on lahendatud see valimiste värk ühtaegu lihtsamalt (lugu on väga lihtne ja tugevalt visuaaliga seotud) kui ka keerulisemalt (valikuid loo edenemiseks on hulga rohkem) kui Howardi puhul. Kuid - see lühike tekst peakski pakkuma eelkõige kirjanduslikku elamust, mitte mängulusti. Ja noh, eks omal moel saab see ülesanne täidetud.
Kui Howardi kaks eelmist teksti tekitasid nõutust, siis see on küll loetavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar