Paistab, et Fantaasia kirjastus plaanib
lähiaastatel välja anda Leinsteri tõlkeraamatu, seetõttu mõtlesin
tutvuda mulle teadaoleva ainsa (?) eestikeelse tõlkega, mis ilmunud
legendaarses jne antoloogias „Lilled Algernonile“ (tundub, et kui
sama marulise tempoga jätkata, saab mõne aasta jooksul see
antoloogia läbi loetud, on veel mõned jutud, mida pole ühel või
teisel põhjusel kätte võtnud).
Seda teksti võiks pidada utoopiliseks
ulmeks (või siis hoiatusulmeks?) - selle rõhuga, et roboteid ei saa
fetišeerida, inimene peab planeetide koloniseerimisega ise hakkama
saama! Ei saa lasta robotitel (ehk tehnikal) inimeste üle võimu
võtta; need on abivahendid, mida peavad inimesed suunama ja
kontrollima. Teksti lõpp läks niivõrd läilaks, et mingil moel
meenutas see sotsrealismi arutust ja positiivsusele suunatud
fantaasiat – kuigi ameerika autori puhul võiks pigem muidugi
mõelda Metsiku Lääne alistamise mentaliteedile vms.
Eks loo hoiatuslik toon on praegugi
igati aktuaalne, lihtsalt muidu on tekst va vanamoeline. Aga nagu
selgub Orpheuse Raamatukogu tutvustusest, on Leinsteri kogumikus
plaanis avaldada koguni neli juttu samast sarjast.
„Üha suuremal hulgal inimestel ei ole enam voli otsustada, neile jäetakse ainult võimalus valida asjade vahel, mida robotid pakuvad. Mida rohkem me robotitest sõltume, seda piiratumaks muutub valik. Me ei taha, et meie lapsed peaksid oma tahtmistes piirduma ainult sellega, mida robotid võivad anda. Me ei taha, et nad sinnamaani manduvad, kus nad on ilma kõigest, mida robotid anda ei saa. Me tahame, et meie lastest kasvaksid mehed ja naised. Mitte mingid kuramuse automaadid, kes elavad ainult robotinuppudele vajutades ja selleks, et robotinuppudele vajutada. Kui see ei ole robotitele allumine...“ (lk 378-379)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar