Igasugu muinasjutuolendeid kasutava
fantasyga kipub olema nii, et kas võtad seda lugemisväärselt ja
elad maailma sisse või siis mõnel mustemal (või kainemal?) hetkel
näib see pakutav parajalt totter või lapsik. Käesolev tekst näib
õige verine lastejutt, mida on raske tõsiselt võtta – kuigi see
on traagiline jne.
Lugu on siis väikestest
metsaelanikest, kes peavad ebavõrdset sõda üha suureneva
inimkonnaga, kes vajavad üha rohkem eluruumi oma vajaduste
rahuldamiseks (no ja ka ahnusest). Kunagi on nii inimesed, päkapikud,
haldjad ja väikesed metsaolendid rahus elanud ning koguni
moodustanud liidu trollide kuningriigi vastu... aga nüüd on
inimsugu ülemvõimu saavutanud ning ükshaaval nii haldjate kui
päkapikkude kuningriigid hävitanud. Haamri alla on seejärel
sattunud inimeste otseses naabruses elavad metsade teistsugused
olendid (gnoomid, saatürid jms – kui eksisteeriks inglise-eesti
mütoloogiliste olendite seletav sõnastik, siis kindlasti kasutaks
seda nimekirja pikendamiseks), ning käib vihane võitlus, kus
paratamatult on inimesed võitmas – kõigele lisaks kasutavad nad
veel musta maagiat.
Tekst on kirjutatud kaotajate
vaatepunktist ehk siis täis kangelaslikku hävingumeeleolu. Mets
hävineb, kaaslased surevad, inimeste võtted nende olendite maalt
pühkimiseks muutuvad aina julmemaks. Härdameelselt võiks pisara
poetada, kui see lugu oleks kuidagi osavamalt kirjutatud. Ent eks
lihvimata teemanteid tulebki otsida hoolika sõelumise ja hea õnne
abil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar