Tekst, mille ulmelisus jääb mulle kuidagi kaudseks, ja mille
valik näib põhinevat sellel, et algselt ilmunud ulmeantoloogias ja et tegemist
tuntud autoriga. Igati dramaatiline ja lööv, aga...
Norah on tütarlaps, kelle tiinekaaeg on õige keeruline ja
perekonda kurvaks tegev. Ta 15-aastaseks saamise puhul saadetakse Norah
ootamatult raskestikasvatavate laste... asutusse, miks paikneb kuskil motellis.
Asutus on väärt õudusunenägusid – noorukid ei tohi rääkida muidu kui lubatud,
mäda toit, erinevad karistused ja preemiad, mis siis võimaldavad kartserit või
hoopis hambaharja kasutamist jne. Norahil on probleeme sealse distsipliiniga,
aga ajapikku pannakse ta paika, kuni viimaks on ta kaotanud pea igasuguse
individuaalsuse, tal on vaid unistus pääseda... Ja nii mööduvad mõned aastad,
kuni viimaks avatakse ta ees väravad – Norah võib lahkuda.
Et siis jah, mis siin ulmelist on, jääb hägusaks – selline
düstoopiline karistusasutus? Või on kasvatajad tulnukad? Tekst pole humoorikas
nagu „Younger Women“, mõneti sarnane on ideestik ehk probleemid oma
järeltulijatega (too teine jutt on küll ema vaatenurgast). Või siis tegemist
slipstreamiga – mis iganes selle alla kuulub, pole ma senini täiesti mõistnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar