Humoorikas lugu sellest, kuidas hiljuti
abielu lahutanud naine on hädas oma 15-aastase tütrega. Sest tütrel
möllavad hormoonid ja tal on tekkinud uus poisssõber: salapärane
Eli, kes ei kasuta telefoni ega internetti. Emale ei anna see
salapärane suhe rahu ja ta laseb tütrel kutsuda poisi õhtusöögile
– too ilmubki kohale, hoolimata tüdruksõbra vastuseisust. Eli on
hea välimusega 17-aastane noormees, viisakas ja hea kõnepruugiga.
Ja... vampiir, kurat võtaks. Vampiir, kes pärit 1816. aastast, ning
kes senini käib keskkoolis ja noolib sealseid tüdrukuid – ema on
hämmeldunud, et miks vampiir midagi asjalikku oma eluga peale ei
hakka, miks ei reisi või ei aita inimesi sõdade ja katastroofide
ajal. Omavahele jäädes pakub vampiir, et võib teha emast surematu,
kellest võiks saada selline surematu humanitaarkriisides abistaja...
No ja samal ajal on tütar pahane, et ema tema eraasjadesse sekkub.
Vaimukas tekst, vähe elulisem kui
Blacki düstoopia ühest varasemast antoloogiast. Ema pole mingi
inglike, aga samas – ega teismelise lapsega polegi lihtne. No ja
vampiir, eks tema tahab verehimu kustutada ja inimmaailma mured on
vähe teisejärgulised. Paaril korral tundub tekst justkui
pateetikasse vajuvat... aga siis tuleb järjekordne kiiks, mis hoiab
lugu värskena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar