Ajakajalisusele pretendeeriv tekst ehk lugu Allanist, kes on otsustanud hakata enesetaputerroristiks. Sest ükski naine temast õieti ei hooli. Allan reisib kuhugi lõunamaale ja jääb kokkulepitud paigas ootame edasisi juhtnööre. Viimaks antakse talle ujumisvest, Allan on pettunud, et ei saa pommivööd. Kuid talle öeldakse, et pommivööd on eilne päev - paned ujumisvesti selga, hüppad rahvast täis basseini ja peale seda võib peagi veest laipu välja õngitseda. Sest ujumisvestis on tseesiumi! Noh, mees asubki oma viimasele teekonnale ning läheb veekeskusse. Ikka ei vaata ükski naine teda soosivalt.
Mis selle nägemuse peale ikka kosta. Tuleb aeg kui kodukootud terroristid hakkavad meid nottima, see pole enam Võõraga seonduv probleem. Allanile küll soovitaks, et ärgu olgu võõrastele naistele nii pealetükkiv, armastus võib ise tee leida, poolpiduste külgelöömiskatsete pärast norutamine ei pruugi tõesti paradiisi avada. Muidugi on võimalus, et autor püüdiski naeruvääristada selliste motiividega inimesi, osutades nende sotsiaalsele saamatusele.
“Pimedus oli Allani poolel. Tänu sellele ei paistnud punastamine välja. Ta sai korvi. Ja see polnud tema elus esimene. Ta sulges silmad ja kujutas ette, kuidas keset kärarikast, värvikirevat ja kõigi maailma aroomidega piserdatud basaari kükitab endassetõmbunud kaupmees, kõrval taevasse kerkiv korvide mägi. Keegi ei pööra kaupmehele tähelepanu, keegi ei osta, keegi ei tule isegi hinda küsima. Ja nii ei saadagi kunagi teada, et see sünge heledasilmne kaubitseja oleks oma hinges valmis loobuma viimasest kui punutisest, ja seda täiesti tasuta. Tuleks vaid keegi, vaataks talle silma, pikalt ja sõbralikult, kas või neutraalselt. Pilku langetamata.” (lk 685)
“Ta oli kõik läbi mõelnud, kuid ometi tungis ta hinge mingi värelus, mingi vihje nõrkusele, ebakindlusele. Ehk oli ta siiski kiirustanud. Ta oli ju veel noor mees, asjaolud võisid muutuda. Võib-olla ikkagi leidub kusagil naine, kes suudab talle otsa vaadata. Ausalt, sõbralikult ja irvitamata, hiru ja asjatut kaastunnet tundmata.Ei, sosistas öö. Sa oled minu.” (lk 687)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar