Punased khmeerid tegid oma terrorivalitsuse ajal Kambodžas midagi eriti õudset. See lugu toimub aastaid hiljem ja peategelaseks on Pol Poti 18-aastane tütar, kes elab nüüd orvuna linnas ja saab iga kuu Šveitsi pangast ülekande, mis võimaldab enam kui luksuslikku elu tasapisi toibuvas Kambodžas, mis on tutvumas lääneliku elulaadiga.Tütar on end minevikust välja lõiganud (muidugi ta teab oma isa rolli minevikus toimunus), ta lihtsalt elab ja kulutab raha.

Ühesõnaga, vanemate patte ei saa laste kaela ajada ja minevikuga peab rahu tegema kogu ühiskond - kõik on ühel või teisel viisil kannatanud ja traumeeritud, andestamine olgu ühine, mitte vaid formaalne jutt. Ega ma nüüd suurt ei mõista, mis selles jutus nüüd vägagi ulmeline oleks - küllap see vaimudega suhtlemine. Eks see on niisugune pisarakiskuja jutt, ikkagi kogu rahva traagika ja rahu leidmise võimalus. Emotsionaalselt igati ülev lugu, aga jääb veidi kaugeks. Ehk siiski parem kui varasemad Rymani lugemised (millegipärast on mul tunne, et varem olin karmim hinnete panija kui viimastel kuudel - või siis takkajärgi hindaks mõndagi veidigi kõrgemalt (ehk mul endal on latt madalamaks läinud?))..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar