Tänapäevase pilguga vaadates õige provokatiivse pealkirjaga luulekogu ja luuletus tekitab minus lugejana veidrat segadust või ka pettumust. Suurem poiss Kalev kiusab väiksemat poissi Otti, ning kahe esimese stroofi puhul võiks mõelda, et kas Kalev ärgitab lugejat mõtlema: hakaku see Ott nüüd talle vastu ja võidelgu enda eest; ära ole selline tohlakas, kes vaid õndsalt magusat nosida tahab. Või siis on tegu didaktilise pildiga nö koolivägivallast (need lapsed võivad küll noorema olla), kus nõrgemaid kiusatakse. Kuid… luuletuse viimases stroofis saab suurem poiss hoopis kokku kurja sokuga, mis paneb Kalevil püksid vett sõeluma. Deus ex machina?
OLE IKKA MEES!
Ott on pisikene, hea,
ei tee kellelegi paha.
Kalev, suur ja sasipea,
tõukas Otikese maha.
“Ole ikka mees,
ära rahva ees
nõnda pirise
ega virise!”
Kõike maitsvat magusalt
sööb me Ott, on silmis sära,
aga Kalev võttis talt
suure küpse pirni ära.
“Mis sa virised,
aina pirised,
ole ikka mees,
häbi rahva ees!”
Kalev samal päeval ju
kohtas naabri kurja sokku.
Võttis, hirmust meeletu,
kogu väleduse kokku.
“Appi! Appi!” karjus ta
ahastava häälega,
putkas soku eest.
Nähti alles meest!
(lk 27)
Mis siis õieti on see õpetusiva? Hammas hamba vastu? Kes teisele auku kaevab? Kiusaja ja kiusatava probleem nagu ei lahenenud - Ott on ikka lükata-tõmmata, “pisike ja hea”; või on lahenduseks Kalevi võimalik naerualuseks saamine? Kas keegi üldse midagi õppis? Vaevalt, et suurem poiss nüüd väiksema poisi kiusamise lõpetab.
Et siis selline intrigeeriva pealkirjaga luuletus, mis küll kuidagi soorollide uuringutele kaasa ei aita.
6 kommentaari:
"Ole ikka mees" on siin nagu jõupositsioonilt repressiooni demagoogiline tööriist, mille arbitraarsus (ja kehtetus) lõpuks ilmsiks tuleb. Et ehk hoopis mõnes mõttes aitab see luuletus loosungi "ole ikka mees" sisu paremini avada?
Mind häirib Oti positsioon selles skeemis, kas ta on lihtsalt jõupositsiooni repressiivse demagoogia näite jaoks tapeet?
Hmm ... tõepoolest. Võib muidugi arvestada ka äkki näiteks ealist dimensiooni? Äkki Ott ongi veel puha titt alles ja sellest tulenevalt tapeet (sest mis lahendust üks aastane ikka peale röökima pistmise välja saaks mõelda) ja kogu lugu ongi puha Kalevist jõupositsioonil, selline didaktilisuse ja vanema eeskuju ja sõnade/tegude järgi käimise aspekt kah man vms?
Muidugi see "pisikene hea" tähendaks siis põhimõtteliselt lihtsalt seda, et täiesti süüdimatu veel teine :)
Tuleb välja, et tegemist on ülimalt diibi luuletusega.
Aga kus siis on vanemad inimesed, miks lastakse nii vabalt Otti kiusata? Mõelda, millise psühhotrauma ta endaga täiskasvanuikka kaasa tarib.
Jaa, hirmus lugu tõesti.
Selle peale võtame.
Postita kommentaar