22 aprill, 2021

Neil Gaiman - Pulmakink (Suits ja peeglid, 2021)

 

Lugu, mida mu ingliskeelses kogumikus polegi eraldi välja toodud … ning mistõttu tekitas eestikeelse raamatu sisukorra puhul kerget segadust. Sest kohe polnud viitsimist sissejuhatust korralikult läbi lugeda. Kuid tegemist on siis pulmakingi ideega, mis autoril jäi algselt kingiks kirjutamata ning mis hiljem oma elu hakkas elama. Sest noh, aastad mööduvad ja eks see nooruse elurõõm kulub või saab teistsuguse väljundi ning Thanatost ilmneb enam kui Erost. 


Ehk siis pealtnäha ühe keskmisest õnnelikuma abielupaari lugu, kus kõik oleks justkui tore ja arenev (töö ja lapsed jms) - kui vaid poleks pulmakinkidest leitud ümbrikut, mis (jooksvalt) kirjeldab nende elu hoopis teistsuguses valguses. Ja nii on nende toreda elu sees selline kapsauss, mis närib ja närib ning valmistab ette loo finaali.


Et siis puhas õudus, ootaks justkui mingitki positiivsemat lahendust (“no pulmakingiks ei saa ometigi nii kirjutada!”), kuid autor ei anna õhku. Või on see mustemast mustem huumor. Nojah. Hästi teostatud halvem enesetunne.


Kommentaare ei ole: