Tundub igati siiras eneseväljendus, kus on mõned õige huvitavad kujundid. Ja siis on mitmed luuletused, mis ehk mõne aja pärast ei ütle autorilegi suurt midagi (või noh, olen liialt kalestunud lugeja). Aga eks sellised vastandumised on juba siia luulesse sisse kirjutatud.
Minumina jõgi
minu elu teerajal käijaid on mitmeid, kui mitte sadu
tugev vihm, pidev padu
olen vihmatilkade loodud jägi
iga tilk hõlmab mind teiste silmade läbi
kas olen tõmmata-lükata
kui iga komplimendi peale tahan rõõmust lakke hüpata
mina tundub mulle suurem kui universum
mille avastamiseks pean kasutama hellust
sest iga tilk, mis langeb minumina jõkke
on õrn, habras
ja alles nüüd taban
kui vähe on tegelikult vaja
(lk 14)
Pai laps
minu hinges pulbitseb pai lapse sündroom
see on liigne vanemate hool
viielise pinge, mille paneb kool
nagu Ott Tänak, käes elurool
toon tunnustusi
12 tänukirja kuu aja jooksul
mu sees pole ammu nii kasutu ja mõttetu inimese
tunnet olnud
palun laske mul karjuda
lennata
ringi tantselda
mööda seinu edasi-tagasi põrgata
nuttes hõigata: “ma ei taha elu vihata”
sosistades sonida: “kas pean pai laps olema?”
(lk 62)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar