Hea lugu, põnev lugu.
Kuulge, ma kiidan ausalt, mulle meeldis piisavalt, et raamat enda kohta väga kähku - nelja päevaga - läbi lugeda.
Et ma edasi peamiselt virisen, ei tähenda, et raamat mulle naudingut poleks pakkunud.
Virinad:
* jah, raamatu lõpus on tegelaste loend, aga pisema rolliga tegelasi seal üldse pole. Kes see tüüp on, kes tolle emotsionaalselt olulise lause ütleb? Kes on see ta isa, kes alahoidliku ja veidi pelglikuna käitub? Ma peaksin mõistma, mis kõik taustal toimus, aga ei mõista, sest ma ei saa aru, kes nad on!
* Olen ära õppinud, et kui raamatus algab uus osa, on see sageli mingis muus ajas, kui eelmine. Aga mul ei ole kõik need ajad meeles ega ka, mis olid viimased sündmused just selles ajas. Vahepeal on olnud mitu mälestust või hingerändu, mis on kus on kes? Seda segasem, et siin raamatus osalevad erinevates aegades suurelt jaolt samad tegelased. (Ainult 13-14-15 aastat noorema või vanemana.) Kui tegevus on paar lehekülge kulgenud, tuleb mulle enam-vähem meelde, kus ja mis toimub, kuid see ei ole täieline selgus, mis saabub, vaid "aa, õige, olid jah raevukad laibad vist piiramas, jajah". Hägune selgus.
Kuluks ära väike "ja nüüd on taas aeg Wei Wuxiani taaskehastumise järel, kui ta on oma vanale mäele naasnud." Kuidas ning kelle poolt oli sinna viidud noorukitekamp, kellega varem kõvasti tegemist oli, ei tulnudki mulle meelde. Aga oleks abiks teada.
Olgu, olgu. Eks ma otsin eelmisest (või üle-eelmisest?!) vastuse üles.
* Lugupeetud tõlkija! See, et inglise keeles tähendab "turnip" nii redist kui naerist, ei ole põhjuseks, et kui tegelased arutlevad, kas maha panna kartuleid või seda teist asja, võiks tõlkevastuseks olla "redis". Redistest ei saa kogukond talvel söönuks, isegi kui terve põld redistega täita. Kas kartul või redis ei oleks üldse teema!
Siin-seal oli veel lausestuse või sõnastusevigu. Originaaliga ma võrrelda ei saa, hiina keelt nagunii ei oskaks, ent kas eesti keeles öeldakse, et sõrmed tõmbusid kägarasse või ei öelda mitte, siiski tean. Või see "kätte pistmine". Või "sääred"! Sealkandis ei ole inimesel sääri, pagan võtaks!
* Tõlge, mis tehti nagunii üle inglise keele, tõlkeks. Ka autor tundub mulle natuke mökuna.
On minu isiklik vastumeelsus, et ma ei taha näha loojutustajat omaenda loo ees araks löömas. Kui sündmustikul on vaja minna räigeks ja hirmsaks, ei tohiks viimaks selguda, et kõik teised küll tapeti, kuid nunnu lapsuke ikka pääses, või et elusalt põletatav armas naine ei tunne valu, vaid ainult kuumust. Ma pooldan küll õnnelikke lahendusi, aga mitte valelikke. Kui ikka läheb elusalt põletamiseks, on see kohutav, ja kui leiab aset valimatu veresaun, ei pääse ära ka lapsuke.
Selle raamatu autor päästab lapse. Noh ... õnneks see ei ole väga silmatorkavalt valelik, vaid žanriga kooskõlas valelik. Raamatul on isegi roosa kaas!
Argpükslus elusalt põletamisel oli ühes Stephen Kingi raamatus, mitte siin. Lihtsalt näide.
Aga siiski!
Virisemise lõpp.
Minu jaoks on selle raamatu väga selge ja intensiivne pluss, et ta on osa sarjast. Miks lugemine mul nii libedalt kulges: sain jälgida tuttavaid tegelasi uutes olukordades, uute mõtete ja mõtteavalduste, seikluste ja vaevadega. Mulle meeldivad sarjad, mulle meeldivad fännfiktsioonid ja see raamat ongi põhimõtteliselt vist fännfiktsioon hiina müütidele. Järelsõna ütleb, et "Deemonliku tee suurmeister" segab mitut hiina kirjandustraditsiooni, ent lugejana näen selgelt ka lääne fännfiktsioonide troope.
Fännfiktsioonilik on ka armulugu. Viimaks hakkas see võtma natuke selgemaid piirjooni kui "kas on või ei ole?" Mõttepulm ja pikk kallistamine, teistel on piinlik nendega ühes ruumis viibida, sest imelik!
Teretulnud (kuigi väga aeglane) areng, aga mulle väga meeldib, kui pika eelmängu järel ka asjaks läheb, heh-heh-heh.
Nii. Me saime raamatu lõpuks Wei Wuxiani ajaloost üsna selge pildi. Me saime ka armuloo üsna selgeks. Nüüd on jäänud veel põletav küsimus.
Aga mis siis ikkagi sai Nie Mingjue peast?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar