26 juuni, 2015

Tom Holt – Expecting Someone Taller (Tall Stories, 2006)

Holti esimene romaan pole nii meeletu huumorikangutamine nagu mu esmakogemus Holti ühe teise romaaniga (arusaadav lause, eks). Eks kindlasti oleks soovituslik tunda Nibelungide saagat, aga ka selle taustateadmiseta on romaan mõnuga loetav. Ühesõnaga, üks tavapärane inglise noormees Malcolm ajab autoga alla mägra – nagu sureva mägra jutust (ta räägib, ta räägib inimkeeli!) seejärel selgub, on tegemist konspiratsiooni pärast mägraks maskeerunud iidse hiiglasega (ah siis seepärast räägib inimkeeli...), kes annab Malcolmile Võimusõrmuse, millega siis noormees osutub korraga maailma valitsejaks.

Ei saa öelda, et vanagermaani müütide jumalad ja muud iidsed olendid selle võimuvahetuse üle rõõmustaksid, aastatuhandeid kestnud sõrmusejaht saab sisse uue hoo. Malcolm pole pinalis just teravaim pliiats, aga ometi... omal moel hoolib maailmast ning peale esialgseid katsetusi läheb elu siin Maal paremaks, elu läheb lõbusamaks. Ent ainus inimene, kes seda isiklikult ei koge, on Malcolm ise. Jõu ja nõuga püüavad jumalate vandenõud talt Sõrmust kätte saada... ning need ilusad surematud jumalikud naised osutuvad noormehele lõplikuks kirstunaelaks. Viimaks saadab ülemjumal Wotan Valhalla metsikud väed Maale Malcolmi maha lööma...

Vähe segane kokkuvõte suurte aukudega, aga võib ausameelselt kinnitada, et päris humoorikas lugu. Wotan ja ta kaheksa valküüridest tütart, kolm Reini nümfi, hirmunud Loge ja päkapikk Alberich, rääkivad linnud; jagub igasugu tähtsamaid ja kõrvalisemaid toredaid tegelasi. Ja peategelane Malcolm, üsna tavaline ja häbelik noormees, kes sellise kaelasadanud “õnnega” ei oska kohe suurt peale hakata... aga inimene õpib.

Jumalate tänapäeva tegemistega romaane on eesti keeles varem Gaimanilt ja de Lintilt; eks sedagi Holti romaani võiks maakeelde tuua, on päris tore meelelahutus. Tekstis mainitakse paar korda väljendit “Siegfried the Dragon-Slayer” (nt lk 47), vaevalt et sel on suuremat seost Parkeri Merebartoni looga (või noh, Merebartoni peremees siis illustreerib Siegfriedi nö kangelaslikku traditsiooni?).


Kommentaare ei ole: