02 november, 2015

Dave Hutchinson – Euroopa sügis (2015)

Eks kirjastust inspireeris tõlkima selle romaani eestlasest peategelane (muuhulgas on raamatus kerge visioon Eesti ja, ee, Lahemaa tulevikust), kes olude sunnil satub seiklema ja põgenema tuleviku Euroopa uutes ja vanades osades. Ja nagu ikka, on tulevik õige tume. Tekstis on kolm liini, mida sõltuvalt maitsest võib endale esiplaanile seada – esiteks põnevuslugu, teiseks visioon meile tuttava läänemaailma muutumisest 21. sajandi probleemide käigus, kolmandaks siis raamatu lõpuosas avalduv ulmelisem lugu, mis omakorda annab loetule uue tõlgenduse. Ühesõnaga, paranoiatihe tekst, peategelane Ruudi satub sellise masinavärgi lõugade vahele, et...

Tunda on, et tegemist üsna britiliku vaatenurgaga Mandri-Euroopa lähitulevikust, Euroopa Liidu olemusest ja eurooplaste muidu narrusest (seda eriti raamatu algul poolakate puhul). Samuti mõtteline pingpong teemal, mis võiks kaasneda Šotimaa iseseisvumisega, autor viskab siin vimka ja annab Šotimaa liitlaseks Hiina, mis pakub majandusraskuste ületamiseks raha ja saab vastutasuks kasutada sealseid mereväebaase – mis omakorda vihastab välja nii inglased, ameeriklased kui eurooplased.

Autor jätab mõneti häguseks, millisel kümnendil just tegevustik toimuda võiks – raamatu tagakaan mainib 21. sajandi teist poolt, samas nii Eesti kui teiste postkommunistlike riikide puhul on senini oluline Teise maailmasõja ja nõukogude aja pained. Nii mäletab 30-aastane Ruudi nõukogude ajaga seonduvaid värke, mõni tegelane on kokku puutunud Berliini müüriga jne. Aga eks see ole autori vabadus ajalooainese kasutamisel. Romaanis kujutletud tehniline tase on üsna praeguse aja moega, vaid mõned vidinad on vingemad – eks sedagi võiks tõlgendada, et peale pandeemiat ja sõda terrorismiga on põhiaur kulunud ellujäämisele, mitte kosmose avastamisele. Raamatu lõpp kipub mõneti sarnasele lainele hiljuti tõlgitud Strossi romaanidega, ja võiks mõtiskleda, et kas on oodata Euroopa talve ja ehk ka kevadet.


“Kahekümne esimese sajandi algus tõi kinnipaukuvate uste sümfoonia. Majanduslangus, paranoiline suhtumine pagulastesse ja muidugi ÜST, Ülemaailmne Sõda Terrorismiga, tõi tagasi passid ja erineva rangusega piirikontrollid – olenevalt sellest, kelle piiri sa parajasti ületasid. Siis tõi Xiani gripp tagasi karantiinitõendid ja rahvusriikide piirid kui meetodid haiguse leviku pidurdamiseks; erinevatel andmetel tappis gripp ainuüksi Euroopas kakskümmend kuni nelikümmend miljonit inimest. Ühtlasi tappis see sisuliselt ka Schengeni ja tõmbas niigi räbaldunud vaiba Euroopa Liidu alt.” (lk 23)


ulmekirjanduse baas

Kommentaare ei ole: