06 august, 2025

J. G. Ballard - Aja hääled (Neljamõõtmeline luupainaja, 2025)

 

Vist üks ootamatumaid tõlkeid Sündmuste Horisondi sarjas - või noh, ikka kõige ootamatum raamat selles sarjas. Aga mingil põhjusel on mitmed tõlkijad selle kogu kallal töötanud ning järelsõna on Jan Kausilt, keda mitmed kohalikud ulmetajad on üsna vastuoluliselt hinnanud.


Nagu Ballardi puhul ikka, pole mul lugejana just kõige kindlam tunne, et millest siis autor õigupoolest kirjutab (kui mälu ei peta, siis vaid “Crash” on mu jaoks olnud selgepiirilisem). Igal juhul, tekst paistab olevat kirjeldus maailmast, mis on liikumas kogu universumi lõpu poole, mis mitmele liigile tähendab kohanemist oludega, aga enamusele siiski hääbumist - mis muuhulgas väljendub haiguses, kus inimesel jääb ööpäevas üha vähem aega nö elamiseks (ehk siis ärkveloleku aega). Miks see nii on, ei saa arstid ega teadlased õieti aru. 


Muuhulgas tegelevad sellega psühhiaatrid, kelle hulka kuulub meie peategelane Powers, keda on niisamuti tabanud see elamise hääbumise haigus ja kel on nüüd ööpäeva jooksul üha vähem aega uurida seda probleemi. Tema surnud kolleegist Whitbyst on jäänud maha mitmeid pabereid ja erinevaid eksperimente, aga mis täpsemalt need tähendavad, ei saa Powers pihta oma üha lühenevate elupäevade jooksul. Powersit jälgib noorem kolleeg, kelle motiivid tunduvad pigem …


Noh, kui nii vaadata, siis oleks justkui mõistlikult kokkuvõetav tekst. Kuid tegelikult on see üsna auklik ülevaade. Ja mida õigupoolest võiks Ballardi tekst öelda? Igal juhul, oodatult painajalik värk.



Kommentaare ei ole: