Eks siin kirjeldatakse olukorda, mis paljudel noorusest meeles: kuskil on korter vaba ja seal saab läbustada … kui korraga pererahvas jõuab tagasi koju. Nojah, ainult et siin toimub see mõisas ning pererahvas pole kummagi toatüdruku vanemateks, vaid hoopis tööandjateks, tänu kellele on võimalik end küll natukenegi kadakasakslikumalt tunda.
Aga jah, eks siis ole need noormehed, kes meeldivad ja kellele meelditakse. Ja see jaaniõhtu, kui pererahvas teises mõisas külas. Aega võtab aga viimaks muututakse julgemaks, kõik hakkavad mängima mõisahärrasid ja -prouasid. Kuniks siis ball leiab ootamatu lõpu ja seetõttu peigmehed võiks saada ära põletatud (mis küll kuidagi ei tuleta meelde seda, et kunagi võidi põletada nõidu vms).
Ja ega siinne mõisahärra ka meenuta “Mäeküla piimamehes” kohatut. Eks tegu on eesti huumori algpärandiga, mis just pole ajaproovile hästi vastu pidanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar