28 november, 2015

James Enge – The Singing Spear (Swords & Dark Magic, 2010)

On kõrts, kus käib istumas end surnuks joov mees, kes on võlur ja oskab endale serveeritavat veini kangemaks timmida ning ta on kinkinud kõrtsmikule püsikunde staatuse eest endatehtud masina, mis valmistab kulda. Selle joobnud võluri nimi on Morlock, ta on aastasadu elanud ja erinevaid tegusid teinud, muuhulgas on tema valmistatud neetud laulev oda (mis teeb muusikat just enne tapmist), mille on leidnud üks piraadikapten, kes nüüd selle võluodaga hävingut külvab ja on niimoodi tegutsedes lähikonda jõudnud. Morlockilt palutakse abi selle kahjuri hävitamiseks, kuid mees keeldub.

Seepeale saavad kohalikud õige pahaseks ning otsustavad selle laulva võluodaga tapja eest pageda – muuhulgas lahkub kõrtsmik oma varaga ja see tekitab Morlockile raske probleemi, tal pole enam kõrtsi, kus juua (miks see kõikvõimsale võlurile probleemiks osutub... no küllap on ta sotsiaalne olend). Katkenud joomisele järgneb ränk pohmell, mille käigus näeb võlur endelist und – ta peab enda sepistatud võluodale vastu astuma. Ta peab peatama deemoni, mille ta on sellesse võluesemesse vangistanud ja mis nüüd omakorda juhib seda zombistunud piraati. Morlock valmistub võitluseks ja asub siis otsima... Edasi läheb nagu läheb.

On võluvärki, on kõrvaltegelaste vägivaldseid surmasid, on hoolimatu ja bravuurikas peategelane, kel kõige olulisemaks enda mõnud ja tahtmised. Eks see lubab autoril kasutada musta huumorit ning olla muidu rohkem või vähem vaimukas. Hea meelelahutus, ei enamat.

Kommentaare ei ole: