Geoff Ryman – Capitalism in the 22nd Century, or, A.I.R. (The Best Science Fiction & Fantasy of the Year 10, 2016)

Tekst, mis on esindatud neljas suures aasta parimate antoloogiates (lisaks käesolevale Clarke, Dozois ja Horton). Lugu maailmast, mis on tehnoloogiliselt edasi arenenud ja inimeste rolliks on pigem tehisintelligentsi huvide ja vajaduste täitmine, ning valitsevaks jõuks on hiinlased – tõsi küll, formaalselt on maailmas ülemvõim justkui hiinlastel (nagu ikka, siis üliimperialistide võim pole alamatele just meeldivaim). Tehisintelligentsil on ühtlasi huvi, et mis... toimub valgusaastate kaugusel, ja selleks tuleb saata teele inimesi, kes kannavad endaga tehisintelligentsi kaasas.

Lugu on sellest, kuidas brasiillastest kaksikõed saavad nö impulsi reisiks valgusaastate taha. See on justkui salajane värk ja ka illegaalne... kui vaid selle tagant ei paistaks välja TI pikad kõrvad. Jutustaja meenutab loo jooksul minevikku, kuidas nad on üles kasvanud ja mil viisil karjatab tehisintelligents enese võimuses olevat inimkonda. Ja need hiinlased, kellel on justkui ülemvõim. Inimkond täielikult TI juhtida, nö käepikendused, nendeta on inimesed pea lalisevad idioodid. Ent kaksikõed... neid on osaliselt kasvatatud ilma tehisintelligentsi implantaatideta, nad oskavad koguni kirjutada (kasvatajateks olid nunnad!). Nojah, igal juhul, loo jutustajast kaksikõde muutub üha kahtlevamaks selle tähtedetaguse reisi osas, midagi on selles... mäda.

Nagu öeldud, tegemist siis aasta parimate antoloogiate ühe lemmikuga (samamoodi on neljas antoloogias esindatud Ian McDonaldi „Botanica Veneris“). Maailm, mis on kogetav tehisintelligentsi abil ning on seetõttu nii meelelahutuslik ja põnev – kui aga katkestada ühendused tehisintelligentsi pakutavaga, avaneb õige zombistunud vaatepilt. Maailm, mis on justkui loodud inimeste lõbude ja naudingute täitmiseks... aga kas see on ikkagi nii? Ühed on ikkagi paremad kui teised ning inimelu hind võib olla vägagi kokkuleppeline. Eks see on huvitav nägemus, samas väheke uimane mu jaoks. Aga no tõepoolest, see oleneb lugemishetkest jne jne.

„Never forget, my dear, that the AI want to make money too. They use it to buy and sell bits of themselves to each other. Or to buy us. And 'us' means the Chinese too.

Yes all the entertainment and all the products that can touch us are Chinese. Business is Chinese, culture is Chinese. Yes at times it feels like the Chinese blanket us like a thick tropical sky. But only because there is no market to participate in. Not for humans, anyway.

The AI know through correlations, data mining, and total knowledge of each of us exactly what we will need, want, love, buy, or vote for. There is no demand now to choose one thing and drive out another. There is only supply, to what is a sure bet, whether it's whores or bouncy shoes. The only things that will get you the sure bet are force or plenty of money. That consolidates. The biggest gets the market, and pays the AI for it.“ (lk 179)